Psoriaas Psoriaasi Liit

Psoriaasi eri vormid

Plekiline psoriaas (Plaque Psoriasis)

See on kõige tavalisem psoriaasi vorm ja on saanud oma nime nahal olevate haiguse põhjustatud laikude järgi. Laigud on tavaliselt punase veini värvi ja on nahal selgelt eraldatavad. Laigud on peamiselt ümmargused või lopergused ja nende pind tundub karedana ning on kaetud kettudega. Haiguskolded võivad esineda üle kogu keha alates peanahast, põlvedest ja küünarnukkidest.

Väikeselaiguline psoriaas
(Guttate Psoriasis)

Väikeselaigulise psoriaasi laigud on palju väiksemad kui tavalise psoriaasi omad ning neid on palju rohkem. Väikeselaiguline psoriaas on suhteliselt haruldlane ja seda leidub peamiselt noortel. Väikeselaiguline psoriaas algab tavaliselt üsna äkki näiteks 2-4 nädalat pärast kurgupõletikku. Laigud võivad kaduda mõne nädla möödudes, kuid vahetevahel neist areneb täiesti tavaline psoriaas.



Villiline psoriaas
(Pustular Psoriasis)

Villilist psoriaasi iseloomustavad valged või kollased villid, mida tavaliselt ümbritseb punetav nahk. Villid sisaldavad valgeid vererakke. Tegemist pole infektsiooniga, ega villiline psoriaas pole nakkav. Villilist psoriaasi esineb umbes viiel protsendil psoriaasihaigetest. Villilist psoriaasi võb esineda erinevatel keha osadel - kätel ja jalgadel ning mõningatel juhtudel kogu kehal. Villilisel psoriaasil on kombeks esineda tsüklitena: 1)Naha punetumine 2) Villide tekkimine 3) Naha kattumine kettudega. Villiline psoriaas võib tekkida äkiliselt esimeste psoriaasitunnuste tekkimisel. Villilise psoriaasi käivitajateks võivad olla kemikaalid, ultraviolettvalguse üledoseerimine (päikesepõletus), rasedus, nakkused, liigne higistamine ja stress. Villilisel psoriaasil on vägagi erinevaid vorme, mida tuleb arvesse võtta ravi määramisel, mistõttu on enne ravi alustamist soovitav konsulteerida arstiga.

Tagurpidi psoriaas
(Inverse Psoriasis)

Eksisteerib peamiselt naha õrnemates kohtades: kaenlaalused, põlveõndlad, kubemepiirkonnas, rindade all jne. Tüüpiliselt esineb tasaste põletikutaoliste laikudena, mille ei ole kettusid. Haiguskolded ärritavad psoriaasihaiget peamiselt hõõrumisel ja liigsel higistamisel. Raviks kasutatakse tihti 1-2% Hydrocortisooni või Betamethasooni. Tõrvapreparaadid ja ditranol on osutunud tihti ärritavaks.

Erütrodermiline psoriaas
(Erythrodermic Psoriasis)

Erütrotermiline psoriaas on osaliselt põletikuline psoriaasi vorm, mis tavaliselt hõlmab kogu keha. Tekib tavaliselt inimestel, kellel on ebastabiilne plekiline psoriaas. Seda iseloomustab perioodiline, laiaulatuslik põletikuline naha punetus. Naha punetusele ja koorumisele kaasneb tihti tugev sügelus ja valu.



Psoriaatiline artriit
(Psoriatic Atrhritis)

Psoriaatiline artriit esineb umbes kümnel protsendil psoriaasihaigetest. See võib käivituda aeglaselt, kergekujuliste sümptoomidega või areneda kiiresti. Psoriaatilist artriiti iseloomustavad peamiselt üks või mitu järgmist sümptoomi:

  • Ebameeldiv tunne, jäikus, valu, värinad, paistetus või tundlikkus liigestes ja liigeste piiratud liikuvus
  • Varvastel ja sõrmedel küüntele lähimate liigeste, randmete, põlvede või õla paistetus
  • Hommikune jäikus või väsimustunne
  • Muutused küüntel (küüned võivad eemalduda)
  • Põletikulised protsessid silmades

Peanaha psoriaas
(Scalp Psoriasis)

Peanaha psoriaas vaevab enam kui poolt psoriaasihaigetest. Peanaha psoriaasi iseloomustavad kõrgendatud, põletikulised psoriaasilaigud, mis on kaetud kettudega.





Küünte psoriaas
(Nail Psoriasis)

Küünte psoriaas võib esineda nii sõrmeküüntel kui ka varvaste küüntel. Põhiliselt iseloomustavad seda erineva suuruse ja kujuga augud. Mõnikord¨muutuvad küüned kollaseks ja paksenevad. Küünte ümber võib tekkida põletikuline ala või küüned võivad koguni eemalduda.






Eesti Psoriaasi Liit

PK 674, EE0026 Tallinn

Š 1998 Eesti Psoriaasi Liit