
Psoriaasi eri vormid
Plekiline psoriaas
(Plaque Psoriasis)
See on kõige tavalisem psoriaasi vorm ja on saanud oma nime nahal
olevate haiguse põhjustatud laikude järgi. Laigud on tavaliselt
punase veini värvi ja on nahal selgelt eraldatavad. Laigud on
peamiselt ümmargused või lopergused ja nende pind tundub karedana
ning on kaetud kettudega. Haiguskolded võivad esineda üle
kogu keha alates peanahast, põlvedest ja küünarnukkidest.
Väikeselaiguline psoriaas
(Guttate Psoriasis)
Väikeselaigulise psoriaasi laigud on palju väiksemad kui tavalise psoriaasi
omad ning neid on palju rohkem. Väikeselaiguline psoriaas on suhteliselt
haruldlane ja seda leidub peamiselt noortel. Väikeselaiguline psoriaas
algab tavaliselt üsna äkki näiteks 2-4 nädalat pärast kurgupõletikku.
Laigud võivad kaduda mõne nädla möödudes, kuid vahetevahel neist areneb
täiesti tavaline psoriaas.
Villiline psoriaas
(Pustular Psoriasis)
Villilist psoriaasi iseloomustavad valged või kollased villid, mida
tavaliselt ümbritseb punetav nahk. Villid sisaldavad valgeid vererakke.
Tegemist pole infektsiooniga, ega villiline psoriaas pole nakkav.
Villilist psoriaasi esineb umbes viiel protsendil psoriaasihaigetest.
Villilist psoriaasi võb esineda erinevatel keha osadel - kätel ja jalgadel
ning mõningatel juhtudel kogu kehal. Villilisel psoriaasil on kombeks esineda
tsüklitena: 1)Naha punetumine 2) Villide tekkimine 3) Naha kattumine kettudega.
Villiline psoriaas võib tekkida äkiliselt esimeste psoriaasitunnuste
tekkimisel. Villilise psoriaasi käivitajateks võivad olla kemikaalid,
ultraviolettvalguse üledoseerimine (päikesepõletus), rasedus, nakkused,
liigne higistamine ja stress. Villilisel psoriaasil on vägagi erinevaid
vorme, mida tuleb arvesse võtta ravi määramisel, mistõttu on enne
ravi alustamist soovitav konsulteerida arstiga.
Tagurpidi psoriaas
(Inverse Psoriasis)
Eksisteerib peamiselt naha õrnemates kohtades: kaenlaalused, põlveõndlad,
kubemepiirkonnas, rindade all jne. Tüüpiliselt esineb tasaste
põletikutaoliste laikudena, mille ei ole kettusid. Haiguskolded
ärritavad psoriaasihaiget peamiselt hõõrumisel ja liigsel higistamisel.
Raviks kasutatakse tihti 1-2% Hydrocortisooni või Betamethasooni.
Tõrvapreparaadid ja ditranol on osutunud tihti ärritavaks.
Erütrodermiline psoriaas
(Erythrodermic Psoriasis)
Erütrotermiline psoriaas on osaliselt põletikuline psoriaasi vorm, mis
tavaliselt hõlmab kogu keha. Tekib tavaliselt inimestel, kellel on
ebastabiilne plekiline psoriaas. Seda iseloomustab perioodiline,
laiaulatuslik põletikuline naha punetus. Naha punetusele ja koorumisele
kaasneb tihti tugev sügelus ja valu.
Psoriaatiline artriit
(Psoriatic Atrhritis)
Psoriaatiline artriit esineb umbes kümnel protsendil psoriaasihaigetest.
See võib käivituda aeglaselt, kergekujuliste sümptoomidega või areneda
kiiresti. Psoriaatilist artriiti iseloomustavad peamiselt üks või mitu
järgmist sümptoomi:
- Ebameeldiv tunne, jäikus, valu, värinad, paistetus või
tundlikkus liigestes ja liigeste piiratud liikuvus
- Varvastel ja sõrmedel küüntele lähimate liigeste, randmete,
põlvede või õla paistetus
- Hommikune jäikus või väsimustunne
- Muutused küüntel (küüned võivad eemalduda)
- Põletikulised protsessid silmades
Peanaha psoriaas
(Scalp Psoriasis)
Peanaha psoriaas vaevab enam kui poolt psoriaasihaigetest. Peanaha
psoriaasi iseloomustavad kõrgendatud, põletikulised psoriaasilaigud, mis
on kaetud kettudega.
Küünte psoriaas
(Nail Psoriasis)
Küünte psoriaas võib esineda nii sõrmeküüntel kui ka
varvaste küüntel.
Põhiliselt iseloomustavad seda erineva suuruse ja kujuga augud.
Mõnikord¨muutuvad küüned kollaseks ja paksenevad.
Küünte ümber võib
tekkida põletikuline ala või küüned võivad koguni eemalduda.
|