Pere 1

1. Jurri Oidermann

Pere 2

2. Jaan Oidermann, (perekonnast1, isa Jurri Oidermann) sünd. 17.5.1736 Sauga, Pärnumaa, surn. 27.5.1808 Eametsa, Sauga, Pärnumaa. Petre Maddise Jaan Eametsas 1.

Abikaasa: 17.11.1773 Eametsa, Sauga, Pärnumaa Anno Putti, Oidermann sünd. 16.2.1737 Kisa, Sauga, surn. 26.11.1816. "Ann Kisa"2. Vanemad: Andres Putti ja Madle.

Pere 3

3. Ain (Aing) Oidermann, (perekonnast2, isa Jaan Oidermann) sünd. 17.5.1766 Peter Maddise, Eametsa, Sauga, surn. 8.3.1813. Petre-Mattise Ain ehk "Melloka"1.

1. Abikaasa: 19.11.1794 Eametsa, Sauga, Pärnumaa Marri Oidermann sünd. 1775 Suigu. Rawassaare Kaima Andrese tütar3. Isa: Andres (Ain).

Pere 4

4. Kadri Oidermann, Tohwer, (perekonnast3, isa Ain Oidermann) sünd. 27.11.1812 Peter Maddise, Eametsa, Sauga5.

1. Abikaasa: Andres Tohwer (Toffer) sünd. 1820, surn. 18481.

Pere 5

5. Mihkel Tohwer, (perekonnast4, ema Kadri Tohwer) sünd. 1841, surn. 18781.

Abikaasa: Mari Mango, Tohwer sünd. 18471.

Pere 6

3. Andres Oidermann, (perekonnast2, isa Jaan Oidermann) Petre Mattise Jaani poeg.

Abikaasa: 22.11.1786 Sauga, Pärnu Trino Laso?, Oidermann Isa: Enrik Laso.

Pere 7

4. Juhhan Oidermann, (perekonnast6, isa Andres Oidermann) sünd. 30.8.1787 Seppa, Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 24.5.1849. Petre Mattise Jaani Andrese Seppa Juhan6.

Abikaasa: Kadri Oidermann sünd. 1783, surn. 16.10.1836 Sauga, Pärnumaa7. Isa: Hindrik.

Pere 8

5. Juhan Oidermann, (perekonnast7, isa Juhhan Oidermann) Koolmeister, sünd. 15.12.1810 Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 3.11.1882 Uulu, Pärnumaa. 8.5.1846 tuli perega (kolm nooremat poega, tütart kirjas pole) elama Uulu10.

Abikaasa: 3.1.1837 Ann Pedan, Oidermann sünd. 14.1.1820 Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 11.9.1891 Herzleider. Uulu hingerevisjonis 1834 vanus 27 aastat ehk sündinud 180711. Vanemad: Henrik Pedan, sünd. 1791 Sauga, Pärnumaa, surn. 2.5.1835 Sauga, Pärnumaa ja Rino Holter, Pedan, sünd. 24.1.1796 Sauga, Pärnumaa, surn. 15.6.1847 Sauga, Pärnumaa.

Pere 9

6. Andres Oidermann, (perekonnast8, isa Juhan Oidermann) sünd. 22.12.1841 Seppa, Eamets, Pärnumaa, surn. 14.2.187814.

Abikaasa: 6.1.1870 Rino Kõrw, Oidermann sünd. 3.6.1850 Surju, Pärnumaa, surn. 1.2.190515. Vanemad: Jurri Kõrw, sünd. 23.1.1815 Tori, surn. 20.6.1871 Surju, Pärnumaa ja Marri Jurikas, Kõrw, sünd. 6.11.1810 Tori, surn. 17.10.1868 Surju, Pärnumaa.

Pere 10

7. Anna Oidermann, Zube, (perekonnast9, isa Andres Oidermann) sünd. 1.3.187113.

Abikaasa: 8.9.1896 Carl Harry Zube sünd. 2.3.186713.

Pere 11

7. Liisa Oidermann, Leibur, (perekonnast9, isa Andres Oidermann) sünd. 7.3.187313.

Abikaasa: 6.1.1896 Peet Leibur 13.

Pere 12

7. Julie Marie (July) Oidermann, Kodi, Blumenfeldt, (perekonnast9, isa Andres Oidermann) sünd. 3.7.1874. Sündinud kaua pärast isa surma!!??

1. Abikaasa: 4.2.1907 Eduard Ferdinand Kodi sünd. 13.7.1874, surn. 17.3.192213.

Pere 13

7. Georg Andreas Oidermann, (perekonnast9, isa Andres Oidermann) sünd. 7.10.1878. Kolga Mihklil Saulepis17.

Abikaasa: 16.4.1906 Melanie Peimann?, Oidermann sünd. Kastna18.

Pere 14

6. Rino Oidermann, Kõrw, (perekonnast8, isa Juhan Oidermann) sünd. 27.6.1849 Sauga, Pärnumaa. Läks Häädemeestele19.

Abikaasa: Andres Kõrw sünd. 1847 Häädemeeste15.

Pere 15

6. Jakob Oidermann, (perekonnast8, isa Juhan Oidermann) sünd. 8.7.1853 Uulu, Pärnumaa20.

Abikaasa: 14.2.1881 Helena Lovisa Püsnik, Oidermann sünd. 22.9.185713.

Pere 16

6. Karl (Karel) Oidermann, (perekonnast8, isa Juhan Oidermann) Kooliõpetaja?, sünd. 3.11.1855 Silla, Uulu, Pärnumaa22.

Abikaasa: 11.11.1890 Marie Elizabeth Zube, Oidermann sünd. 21.9.1865 Tarvastu, Viljandimaa, surn. 26.4.194011.

Pere 17

7. Eduard Oidermann -> Oidermaa, (perekonnast16, isa Karl Oidermann) sünd. 26.8.1891 Uulu, Pärnumaa. Läks Ambla valda11.

Abikaasa: 18.10.1941 Hilda Mänd, Oidermaa sünd. 11.4.1904, surn. 196513.

Pere 18

8. Jako Oidermaa, (perekonnast17, isa Eduard Oidermann -> Oidermaa) sünd. 30.10.194313.

Abikaasa: Marika Hõlpus, Oidermaa sünd. 31.7.194613.

Pere 19

7. Otto Oidermann, (perekonnast16, isa Karl Oidermann) sünd. 24.3.1893 Uulu, Pärnumaa, surn. 13.7.1929 Kuke talu, Sootaga, Tartumaa. Jaak Pihlaku kirjutisest "Pilistvere kihelkond ja vabaduse risti vennad" Viljandi Muuseumi 2005. a. aastaraamatus. OTTO KARLI p OIDERMANN, VR II/3, major (1924). VR II/3 nr 2956/18.02.1925 "hinnates vahvust, mis major Otto Oidermann Eesti Vabadussõjas üles näidanud". Sündis 5. aprillil (vkj 24.03.) 1893. aastal Pärnumaal Uulu vallas kooliõpetaja peres. Noorpõlves elas Viljandimaal Kabalas ja Harjumaal Ohekatkus, kus isa oli mõisavalitseja. Abiellus esimest korda 27. detsembril 1919 Pilistvere kirikus Dagmar-Marie Jänesega (1898-1923). Poeg Hans-Erik (1921). Teist korda abiellus 5. veebruaril 1928 Tallinna Oleviste kirikus Martha-Vilhelmine Gagnusega (1900-1951). Tütar Ruth-Ingeborg (1928). Alghariduse omandas kodus, seejärel õppis Pilistvere kihelkonnakoolis, Tallinna Hansakoolis ning Tallinna Peetri reaalkoolis. Sõjalised teadmised sai 2. Tiflisi (Tbilisi) lipnikekoolis 1915 ja Alalisväe Ohvitseride Kursustel 1922-1923. Septembrist 1910 kuni septembrini 1912 oli sõjaväes 91. Dvinski jalaväepolgus, kust sundaja lõppedes septembris 1912 nooremallohvitserina vabanes. Esimeses maailmasõjas osales juulist 1914 69. tagavarapolgus. Ülendati lipnikuks mais 1915. Oli nooremohvitser 7. marsi tagavarapataljonis ja 132. tagavarapataljonis ning juulist 1915 327. Korsuni jalaväepolgus kuulipildujakomando ülem. Osales lahingutes Austria-Ungari vägede vastu juulist 1915 kuni detsembrini 1917. Sai 26. septembril 1915 rinnust põrutada ja 30. juulil 1916 vasakust käest haavata. Lahingulise vapruse eest pälvis Stanislavi 2. ja 3. järgu ning Anna 2. ja 3. järgu ordenid. Ülendati aprillis 1916 alamleitnandiks, sama aasta novembris leitnandiks ja novembris 1917 alamkapteniks. Jaanuarist kuni märtsini 1918 oli 2. Eesti polgu kuulipildujate komando ülem. Saksa okupatsiooni ajal tegutses põrandaaluses kaitseliidus. Astus novembris 1918 teenistusse Piirivalve Brigaadi. Määrati 25. jaanuarist 1919 Viljandi Kaitsepataljoni, hilisema Sakala Partisanide Pataljoni ülemaks. Novembris 1919 ülendati kapteniks. Nimetati 25. detsembrist 1919 Sakala Partisanide Polgu ülema abiks. Vabaduse Ristile lisandusid 150 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses ning Vabadussõja Mälestusmärk. Autasumaa eraldati Viljandimaa Kabala mõisast. Sai 19,68-hektarilise Mäo taluks ristitud koha rendile mais 1922, kuid müüs selle juba 1925. aastal. Oli Sakala Partisanide Polgu ülema abiks jaanuarini 1921, mil sai kahe väeosa liitmise tulemusena tekkinud 5. jalaväepolgu ülema abiks, jäädes ühtlasi Sakala Pataljoni ülemaks. Juulist 1921 Sakala Partisanide Üksik Pataljoni ülema abi. Jaanuarist märtsini 1924 oli pataljoni ülema kt ja Viljandi garnisoni ülema kt. Märtsis 1924 määrati Sakala Jalaväerügemendi Sakala Pataljoni ülemaks kuni jaanuarini 1925. Veebruaris 1924 ülendati majoriks. Lisaks täitis mitmeid ühiskondlikke kohustusi, olles Sakala Jalaväerügemendi ohvitseride aukohtu esimees mai 1924 - veebruar 1925, rügemendi ohvitseride kogu juhatuse liige september 1924 - veebruar 1925 ning Sõjaväe Ringkonnakohtu ajutine liige ja Sakala Jalaväerügemendi kohtu esimees juuli 1924 - veebruar 1925. Komandeeriti 29. jaanuaril 1925 Viljandi maakonna Rahvaväe ja Kaitseliidu ülema käsutusse maakondliku kaitseliidu organiseerimiseks. Alates märtsist määrati Viljandi Kaitse Maleva (maist 1925 Kaitseliidu Sakalamaa Malev) pealikuks. Mais 1926 viidi üle sõjaväkke ja määrati 7. jalaväerügemendi 8. pataljoni ülemaks, kus teenis kuni reservi arvamiseni mais 1927. Töötas aprillist 1928 kuni juulini 1929 Tallinnas Mereasjanduse Peavalitsuses. Otto Oidermann suri 13. juulil 1929. aastal Tartumaal Sootaga vallas Kuke talu heinamaal südameinfarkti. Maeti Tallinna Mõigu kalmistule. Sõjaaegsete võitluskaaslaste soovil ja Sakala Partisanide Ühingu korraldusel maeti tema põrm märtsis 1936 ümber Vabadussõjas langenute ühiskalmistule Viljandis. Hauatähis koos kalmistuga purustati kommunistide poolt septembris 1945, kuid taastati ja taasavati septembris 1991. Otto Oidermanni abikaasal õnnestus koos tütre ja kasupojaga pääseda Teise maailmasõja ajal Saksamaale ja sealt siirdusid nad hiljem Austraaliasse. 11.

1. Abikaasa: 27.12.1919 Pilistvere Dagmar Marie Jänes, Oidermann sünd. 19.11.1898, surn. 29.3.192313.

Pere 20

8. Hans Erik Oidermann -> Oidermaa, (perekonnast19, isa Otto Oidermann) sünd. 8.2.192113.

Abikaasa: 1961 Dagmar Dawson, Oidermann sünd. 17.5.193513.

Pere 21

8. Ruth Ingeborg Oidermaa, Auväärt, (perekonnast19, isa Otto Oidermann) sünd. 17.4.192813.

Abikaasa: 9.10.1948 Herbert Auväärt sünd. 2.12.191813.

Pere 22

7. Heinrich Oidermann, (perekonnast16, isa Karl Oidermann) sünd. 30.11.1894 Waldhof, Pärnumaa, surn. Siber, Venemaa23.

Abikaasa: 25.1.1920 Alide Wellmann, Oidermann sünd. 22.6.1897, surn. 1954 Siber, Venemaa13.

Pere 23

8. Karl Heinrich Oidermann, (perekonnast22, isa Heinrich Oidermann) sünd. 16.8.192013.

Abikaasa: 1948 Vaike Kusnets, Oidermann sünd. 23.8.192313.

Pere 24

9. Ly-Ann Oidermann, (perekonnast23, isa Karl Oidermann) 13.

Pere 25

10. Michael Oidermann, (perekonnast24, ema Ly-Ann Oidermann) 13.

Abikaasa: 19.3.1990 Mare Peet, Oidermann sünd. 16.8.194413.

Pere 26

9. Kay-Vicky Oidermann, (perekonnast23, isa Karl Oidermann) 13.

Pere 27

6. Ann (Anna) Oidermann, Hansscmidt -> Helila, (perekonnast8, isa Juhan Oidermann) Kooliõpetaja Laiksaares, sünd. 28.12.1859 Silla, Uulu, Pärnumaa. 1893 kolisid Häädemeestele11.

Abikaasa: 26.3.1885 Pärnu Mats Hansschmidt -> Helila Laiksaare vallakooli juhataja, sünd. 2.8.1868 Tahkuranna, Pärnumaa11.

Pere 28

7. Aleksander Hansschmidt -> Helila, (perekonnast27, ema Ann Hansscmidt -> Helila) sünd. 22.1.1889 Uulu, Pärnumaa, surn. 25.5.1951 Tallinn11.

Abikaasa: 31.8.1924 Pärnu Marie Roggenbau, Hansschmidt -> Helila sünd. 21.5.1902 Rääma, Pärnu11.

Pere 29

5. Andres Oidermann, (perekonnast7, isa Juhhan Oidermann) sünd. 11.5.1816 Papsaare, surn. 23.6.1869. Abielludes abikaasade sünniajad omavahel vahetuses 23.

Abikaasa: 27.12.1836 Sowiko, Papsar, Pärnumaa Tio Kook, Mitt, Oidermann sünd. 24.7.1813 Ridalõp, Pärnumaa, surn. 16.3.1894. Andres Mitti lesk.

Pere 30

6. Juhhan Oidermann, (perekonnast29, isa Andres Oidermann) sünd. 15.10.1841 Seppa, Eamets, Pärnumaa, surn. 12.10.192124.

Abikaasa: 30.1.1874 Mari Niedermann, Oidermann sünd. 7.6.1854, surn. 30.12.193013.

Pere 31

7. August Friedrich Oidermann -> Oidermaa, (perekonnast30, isa Juhhan Oidermann) sünd. 24.7.1880 Eametsa, Sauga, Pärnumaa13.

Abikaasa: 30.10.1905 Lisa Tillart, Oidermann sünd. 27.12.187913.

Pere 32

8. Emma Rosalie Oidermann, Raid, (perekonnast31, isa August Oidermann -> Oidermaa) sünd. 13.11.190525.

Abikaasa: 15.11.1941 Gerhard Raid sünd. 5.2.191413.

Pere 33

8. Johann Friedrich Oidermann -> Oidermaa, (perekonnast31, isa August Oidermann -> Oidermaa) sünd. 21.6.190713.

Abikaasa: 23.12.1933 Sinaida Pitsal, Oidermann -> Oidermaa NKK Sauga jsk esinaine, sünd. 28.6.1902. Kotkaristi teenetmärk, kuldrist13.

Pere 34

7. Hans (Ants) Oidermann -> Oidermaa, (perekonnast30, isa Juhhan Oidermann) sünd. 20.11.1891. Eesti Vabariigi 25. valitsus 09.05.1938 – 12.10.1939 Peaminister - Eenpalu (Einbund), Kaarel (Karl) Siseminister - Veerma (Vreeman), Richard Välisminister - Selter, Karl Kohtuminister - Assor, Albert Põllutööminister - Tupits, Artur Haridusminister - Jaakson, Aleksander Majandusminister - Sepp, Leo Sõjaminister - Lill, Paul Teedeminister - Viitak, Nikolai Sotsiaalminister - Kask, Oskar Propagandaminister - Oidermaa (Oidermann), Ants (Hans) alates 24.01.39 Virumaa Teataja 1936 Hans Oidermann, alates 1935. aastast Ants Oidermaa, sündisSauga vallas 20.11.1891. Õppis Peterburis vanu keeli. Oli EW välis-ministeeriumi ametnik. 1926 – 1927 Eesti diplomaatiline esindajaLeedus. Aastast 1927 Eesti Põllumeeste kogui üleriigilise esindusepeasekretär. Ajakirja „Kaja“ peatoimetaja. Aastast 1934 riiklikupropagandatalituse juhataja. 1927…1939 „Uus Eesti“ peatoimetaja.1939…1940 propagandaminister. Oli Rahvuskogu ja 1938…1940Riigivolikogu liige. Isamaaliidu keskjuhatuse liige. Arreteeriti 1940. Olav Vallimäe Valgetähe teenetemärk II klass 24.02.1838 Okupatsioon OIDERMAA, Ants, Johan s. 1891 Pärnumaa Sauga v., arr. 09.12.40 Tallinn-Nõmme, Vabaduse pst. 78-2. Edasise saatuse kohta andmed puuduvad. Teda etapeeriti sõja puhkemisel N Liidu tagalasse. Seal ta jäi kadunuks. Vangilaagrites ja türmides kinnipeetavate seas teda ei leitud. Ajakirjanik. Arreteerimise eel metsatööline. "Rahva Hääles" artikkel 23-27 jaan. 1990 a. "Täiesti salajane" Tiiu Põld". [ük 6654-E/496] 13.

Abikaasa: 27.9.1928 Helmi Nankin, Oidermann -> Oidermaa Arreteeriti 1947. aastal. Saatus teadmata.13.

Pere 35

6. Madis Oidermann, (perekonnast29, isa Andres Oidermann) Rätsep, sünd. 5.10.1847 Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 4.3.190926.

Abikaasa: 12.11.1888 Liso Mihhels, Oidermann sünd. 24.8.1855 Kurra, Rääma, Pärnu11.

Pere 36

6. Mihkel Oidermann, (perekonnast29, isa Andres Oidermann) sünd. 28.9.1850, surn. 3.10.192327.

Abikaasa: 30.8.1891 Anna Sittenberg, Oidermann sünd. 16.6.1860, surn. 23.8.194413.

Pere 37

7. Richard Arved Oidermann, (perekonnast36, isa Mihkel Oidermann) sünd. 24.1.1898, surn. 192113.

Abikaasa: Jekaterinas Iavis, Oidermann 13.

Pere 38

7. Emil Friedrich Oidermann, (perekonnast36, isa Mihkel Oidermann) sünd. 29.10.1900. Läks Tallinna13.

Abikaasa: Alice Lai, Oidermann sünd. 27.11.190113.

Pere 39

6. Jaan (Andres) Oidermann -> Oidermaa, (perekonnast29, isa Andres Oidermann) sünd. 18.6.1853 Eamets, Sauga, Pärnumaa, surn. 31.3.1943. Läks Tartusse ja sealt vist Riiga 187127.

Abikaasa: Marie Luise Kuusik, Oidermann -> Oidermaa sünd. 23.4.186613.

Pere 40

5. Tio Oidermann, Pedan, (perekonnast7, isa Juhhan Oidermann) sünd. 18.8.1818 Sauga, Pärnumaa, surn. 14.9.185328.

Abikaasa: 22.11.1842 Maddis Pedan sünd. 7.10.1816 Pedi, Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 29.10.1851 Eametsa, Sauga, Pärnumaa. Personaalraamatus sünniaeg 7.9.181611. Vanemad: Henrik Pedan, sünd. 1791 Sauga, Pärnumaa, surn. 2.5.1835 Sauga, Pärnumaa ja Rino Holter, Pedan, sünd. 24.1.1796 Sauga, Pärnumaa, surn. 15.6.1847 Sauga, Pärnumaa.

Pere 41

6. Marri Pedan, Aarn, (perekonnast40, ema Tio Pedan) sünd. 22.5.1845 Sauga, Pärnumaa.

Abikaasa: 17.10.1871 Pärnu Mihkel Aarn sünd. 12.1.1847 Audru kirikumõis11.

Pere 42

5. Mihkel Oidermann, (perekonnast7, isa Juhhan Oidermann) Tammiste külakoolmeister, sünd. 29.5.1823 Seppa, Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 4.3.1897. Pärast abiellumist elasid mõnda aega Tammistes Otti talus, kust läksid Torisse31.

Abikaasa: 8.12.1846 Madli Jaakson, Oidermann sünd. 22.1.1825, surn. 31.7.189113.

Pere 43

6. Johan Oidermann, (perekonnast42, isa Mihkel Oidermann) sünd. 10.9.1847, surn. 5.6.1926. 1900. aastal ümber kirjutatud Tammistest13.

Abikaasa: 4.3.1873 Mari Saal, Oidermann sünd. 20.6.1854, surn. 9.5.194013. Vanemad: Mart Saal ja Liso Kosk, Saal.

Pere 44

7. Louise Mathilde Oidermann, Grenzmann, (perekonnast43, isa Johan Oidermann) sünd. 20.6.1877, surn. 8.3.193013.

Abikaasa: 4.2.1896 Friedrich Georg Grenzmann sünd. 18.7.1874, surn. 14.4.192513.

Pere 45

7. Kustav Mihkel Oidermann -> Oidermaa, (perekonnast43, isa Johan Oidermann) sünd. 9.12.1884 Lõusa talu, Sohlu, surn. 23.4.1991 Taylor, USA. Kolis Lõusalt Torri. Kultuurilugu: 120 aastat Gustav-Mihkel Oiderma sünnist 21.12.2004 00:01 Kommenteeri | Loe kommentaare Gustav-Mihkel Oiderma (Oidermann) sündis 21. detsembril 1884. aastal Pärnumaal Tori vallas tolleaegse Sohlu külakoolmeistri Mihkel Oidermanni pojana. Juba varakult avaldus poisi suur huvi tehnika vastu. See viis ta 1908. aastal Berliini, kus ta leidis töökoha lennunduspioneer Otto Lilienthali vabrikus. Oiderma alustas õpipoisi-lihttöölisena ja jõudis välja juhataja ametikohani. Töö kõrvalt õppides omandas Oiderma Berliini tehnikaakadeemias inseneridiplomi masinaehituse alal. 1918. aastal tuli Oiderma tagasi Eestisse. Ta võttis osa Vabadussõjast, oli soomusrongide diviisi 3. remondirongi insener ja sõja lõpul selle ülem. Sõja lõppedes tegeles Oiderma algul Eestis ühispiimatalituste rajamisega, seejärel töötas Ellamaa elektrijõujaamas ja Pärnu tuletikuvabrikus. Aastatel 1927-1944 oli ta Viljandi tuletikuvabriku tehniline juhataja ja peainsener. 1944. aastal lahkus Oiderma koos abikaasa ja tütrega Eestist Saksamaale, kust 1950. aastal läks edasi USAsse. Ta töötas seal kuni pensionile jäämiseni ühes väikefirmas. Veel 66aastaselt rajas Oiderma endale uue kodu Michigani osariiki Detroiti lähedale Taylori linnakesse, kus ta elas kuni surmani 23. aprillil 1991. Oiderma elu kestis 106 aastat, neli kuud ja kaks päeva. Tähelepanuväärne oli Gustav-Mihkel Oiderma hea tervis. Kõrgele vanusele vaatamata oli tal hea mälu. Kümnekohalised telefoninumbrid olid tal peas ja ta suhtles sageli sõprade ja tuttavatega. 93aastaselt sõitis Oiderma ise autoga. Veel 104aastaselt elas Oiderma üksinda oma majas, tegi ise süüa ja sai endaga hakkama. Teda abistas tütar, kes tõi talle söögitegemiseks vajaliku toidukraami ja paar korda nädalas käis koristamas. Viimastel eluaastatel halvenes Oiderma nägemine ja ajalehte luges talle ette tütar. Silvia Sarv Pärnu Postimees13.

Abikaasa: 13.6.1925 Ludmilla Mölder, Oidermann sünd. 5.7.1885, surn. 21.12.1971 USA.

Pere 46

8. Hellar Alva Peeter Oidermann, (perekonnast45, isa Kustav Oidermann -> Oidermaa) sünd. 29.7.192613.

1. Abikaasa: 1949 Helgi Jürisson, Oidermann sünd. 5.5.1929, surn. 9.12.2004 Parveotsa, Viiratsi. Eesti TV Teleinimesed meenutavad legendaarset toimetajat (3) 05.05.2005 00:01 Eve Rohtla, peatoimetaja Kommenteeri | Loe kommentaare Laupäeval sõidab bussitäis teleinimesi Viiratsi vallas asuva Parveotsa talu õuele, et astuda legendaarse toimetaja Helgi Oidermaa lapsepõlve- ja unistustemaale. Parveotsa talu perenaine suri äkitselt eelmise aasta 9. detsembril oma talus. Mullu 5. mail oli ta tähistanud oma 75 aasta juubelit. Nüüd, aasta möödudes, kogunevad Parveotsale Helgi Oidermaa telekolleegid, sõbrad ja mõttekaaslased, kes käisid sama keerulist, kuid õnnelikku rada, et tema eluteed meenutada. Helgi Oidermaa oli Eesti Televisiooniga seotud 1961. aastast kuni vanaduspuhkusele jäämiseni. Ta polnud ekraanitäht, kuid tema mõtted ja ideed leidsid väljenduse saadetes ja sarjades, mille tegelastega vaatajatele alati kohtuda meeldis. Ta vaatas koos lastega maailma läbi Telepoisi silmade, õpetas põllumehi viktoriinis «Kas teate?» ja valutas südant koos Koosta pere rahvaga. Sireli, kas mul õnne? Viimastel eluaastatel teostas Helgi Oidermaa lapsepõlves viie lehega sireliõitelt soovitud unistust olla Parveotsa talu perenaine. Kauaaegse Eesti Televisiooni programmi peadirektori Voldemar Lindströmi kinnitusel sõidab Tallinnast Viljandi lähistele bussitäis Helgi Oidermaa kolleege. Parveotsale tulevad ka tema stsenaariumi järgi «Nukitsamehe» filmi lavastanud Helle Karis, esimese Eesti teleseriaali «Mis Koosta peres uudist?» režissööri Tõnis Kase abi Peeter Eelsaare, peatoimetaja Uno Maasikas ja kauaaegne Eesti Televisiooni režissöör Hillar Peep. Koos Rein Siku, Johannes Pirita ja Uno Leiesega Helgi Oidermaa sattus koos Uno Leiese ja Hillar Peebuga ühe käskkirja peale. Sellega võeti kõik kolm 3. jaanuaril 1961 ETV koosseisulistena tööle. «Helgi Oidermaal oli ammendamatu energia ja ta oli kui ideede varalaegas,» ütles Hillap Peep, kes töötas temaga koos kolmkümmend aastat. Helgi Oidermaa oli «Aktuaalse kaamera» reporter koos Rein Sikk seeniori, Johannes Pirita ja Uno Leiesega. Sel ajal, kui ta põllumajandussaadete toimetuses töötas, muutusid populaarseks saated «Ajaga sammu» ja «Kaamera ja märkmikuga» ning viktoriin «Kas teate?». Nii viktoriini kui dokumentaaldraama «Mis Koosta peres uudist?» kirjutamise eest sai Helgi Oidermaa 1968. aastal ajakirjanike liidu preemia, ETV-le anti aga NSV Liidu rahvamajandussaavutuste näituse mälestusmedal ja aukiri. Helgi Oidermaa mõtles välja hea lastesaatetegelase Telepoisi ja kirjutas talle teksti. Tänaseni eetris oleva saate «Prillitoos» pealkirja pakkus samuti tema. Hillar Peep kirjutab ETV-st ajalooraamatut. Seni veel käsikirja «ETV ajalugu 1955—1990» koostamisel oli Helgi Oidermaa tema esimene abiline. «Et muuta töös käsitletavad aastad mõistetavamaks, püüdsime neid koos paljude põllumajandussaadete ja viktoriinide toimetaja, dokumentaaldraama autori Helgi Oidermaaga periodiseerida,» rääkis Peep. Südamega tehtud töö mõjub hingele Paar aastat tagasi meenutas Helgi Oidermaa «Sakalas» temaga koos töötanud teleinimeste elujõudu, töökust ja omavahelist suurepärast läbisaamist. Ta rääkis, kuidas kõik telemaja inimesed iga uue saate sünnile kaasa elasid ega läinud enne koju, kui läbivaatus oli nähtud ja oma arvamus öeldud. Juttu oli sellestki, kuidas operaatorid tema Mähe suvilale katust panid ja kaevu kaevasid ning tema neile süüa tegi; kuidas nad üksteise tähtpäevi meeles pidasid ja õhtuti põrandal istudes kõik maailma asjad ära lahendasid. Sel ajal käis televisiooni tööle saamine läbi range kadalipu ja seal töötamine oli elulaad. Kes sellesse seltskonda vastu võeti, see jäigi.Või kui lahkus, siis jalad ees. «Esimene telematus oli alles Eesti Televisiooni kümnendal aastal, enne seda polnud keegi töötajatest lahkunud, polnud ühtki selle pere matust,» meenutas Helgi Oidermaa. «Ja esimene lahkujagi oli üks südamlikumaid lastesaadete tegijaid Tiiu Kaldma,» mäletas ta, justkui toonitades, kui väga mõjub hingele südamega tehtud töö. MÄLESTUS Helgi Oidermaa vanaisa Jaan Eigo oli Konstantin Pätsi parteikaaslane. Mõlemad kuulusid Põllumeeste Kogusse ja istusid parlamendis. Helgi Oidermaa rääkis oma viimases intervjuus «Sakalale», et kui ta oli veel viie-kuueaastane, käis Konstantin Päts kord nende Kadrioru kodus külas. «Päts rääkis, kuidas teda Vabadussõja ajal, kui Venemaa murduma hakkas, Tallinnas arreteerida ja maha lasta taheti, aga Tallinna kuberner päästis ta elu. Nüüd palus Päts isa ja ema, et nemad aitaksid tema elupäästjat omakorda päästa ja selle mehe, kunagise kuberneri oma majja korterisse võtaksid.» Vallatu ja lihtsameelne Telepoiss aitas oma väljamõtlejal meele ärksa ja huvi maailma asjade vastu elava hoida. «Minu lapselapsed on ta kuue ära kulutanud, uut oleks vaja,» muretses väga paljude legendaarsete telesarjade vaimne ema Helgi Oidermaa kaks aastat tagasi. Ajalehest Sakala 13.

Pere 47

8. Ivi Mari Oidermann, Paasinen, (perekonnast45, isa Kustav Oidermann -> Oidermaa) sünd. 17.6.1930. Läks USA-sse13.

Abikaasa: Eugen Paasinen 13.

Pere 48

9. Hilja Paasinen, Jagodka, (perekonnast47, ema Ivi Paasinen) sünd. 23.1.19?, surn. 1.199513.

Abikaasa: Jagodka

Pere 49

7. Helene Olga Katharina Oidermann, Lauri, (perekonnast43, isa Johan Oidermann) sünd. 17.10.1895, surn. 8.6.199213.

Abikaasa: 23.7.1917 Heinrich Eduard Lauri sünd. 28.11.1890 Rakke, surn. 8.2.1942 Vjatka13.

Pere 50

8. Eino Lauri, (perekonnast49, ema Helene Lauri) sünd. 29.1.1920, surn. 8.6.199913.

Abikaasa: Aino Pütsepp, Lauri sünd. 27.1.192313.

Pere 51

9. Peep Lauri, (perekonnast50, isa Eino Lauri) sünd. 7.5.195613.

Abikaasa: Leina Viilip, Lauri sünd. 2.7.195413.

Pere 52

8. Evi Lauri, Kolk, (perekonnast49, ema Helene Lauri) sünd. 13.4.1924.

Abikaasa: 26.2.1949 Antti Kolk sünd. 14.1.1926, surn. 19.7.200513.

Pere 53

9. Teet Kolk, (perekonnast52, ema Evi Kolk) sünd. 5.5.195213.

Abikaasa: 26.12.1975 Tiina Kask, Kolk 13.

Pere 54

9. Eda Kolk, Vilgats, (perekonnast52, ema Evi Kolk) sünd. 8.2.195713.

Abikaasa: Jüri Vilgats sünd. 15.10.195413.

Pere 55

6. Liso Oidermann, Liidich, (perekonnast42, isa Mihkel Oidermann) sünd. 1.12.184913.

Abikaasa: 3.12.1867 Johan (Jakob) Lüdig Metsavaht, sünd. 14.5.1844, surn. 1.1.1920 Reiu32. Isa: Kustas Lüdig.

Pere 56

7. Else-Matilde Lüdig, (perekonnast55, ema Liso Liidich) sünd. 27.12.187013.

Pere 57

8. Eliise Tohv, (perekonnast56, ema Else-Matilde Lüdig) sünd. 23.6.1898. Kutsuti Poe Eliiseks13.

Abikaasa: Jaan Tohv surn. 194813.

Pere 58

7. Juhan (Kard) Lüdig, (perekonnast55, ema Liso Liidich) sünd. 5.4.1873 Reiu13.

Abikaasa: 27.2.1905 Pärnu, Eliisabeti kirik Julie Kask, Lüdig sünd. 8.2.1882 Reiu33.

Pere 59

7. Mihkel Lüdig, (perekonnast55, ema Liso Liidich) Muusik, sünd. 9.5.1880 Vaskrääma, Reiu, Pärnumaa, surn. 7.5.1958 Vändra, Pärnumaa. Meetrikaraamatus sünniaeg 27.4.1880, üks vaderitest Anna Oidermann 1903 läks Peterburgi 1904. aastal lõpetas Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse oreliklassi. Juhatas Peterburi eesti koore ning tegutses sealse Jaani kiriku organistina. Korraldas 1908. aastal Peterburi esimese eesti helitöödest koosneva sümfooniakontserdi. Töötas peterburi klaverivabriku "Offenbacher" eksperdina. Alates 1904. aastast esines Peterburis, Moskvas ja Eestis lauljannast abikaasa saatjana. Elas 1918. aastast alates Tallinnas, kus oli 1919. aastal Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutajaid, 1919-23 selle direktor ja 1920-22 oreliklassi õppejõud. Aastail 1918-24 töötas Kaarli kiriku organistina. 1925-28 elas Argentiinas, kus asutas 1926. aastal Buenos Aireses eesti seltsi ning juhatas seal koore. Aastast 1934 elas Vändras. Jätkas tööd muusikuna Tallinnas ja Pärnus. Lüdigi helilooming on meloodiline ja rahvalik, tema koorilaul "Koit" on kujunenud üldlaulupidude sümboliks. Kirjutanud muusikaarvustusi, olnud VII üldlaulupeo juhte. 1969. aastal on ilmunud tema "Mälestused". 1940. aastast Tallinna Konservatooriumi auprofessor, 1955. aastast ENSV rahvakunstnik. Suur mees suurte metsade rüpest 06.05.2005 00:01 Esmaspäeval möödub Pärnumaal sündinud ja siin elupäevad lõpetanud helilooja Mihkel Lüdigi sünnist 125 aastat, järgmise nädala teisel poolel algab tema mälestusele pühendatud üritustesari. 9. mail 1880. aastal sündis Vaskräämal, toonases Reiu, nüüd Paikuse vallas pere seitsmenda lapsena poeg Mihkel. Tema sünnitalu Noka oli metsavahitalu, 18 hektarit suur ja viletsate põllumaadega, mis enamasti olid liivased ning andsid kehva saaki. Nii kõik algas Võib olla, et ilus ümbrus kannustas kogu peret vaesusele vaatamata tegelema millegi ülevaga, mis peletab kõik mured ja ajab argiängistuse muusikaga laiali. Pereema oli Tammiste külakoolmeistri Mihkel Oidermanni tütar, kes isalt oli pärinud viledega oreli. Isa laskis oreli Vändra orelimeistril Johannes Andreksonil kapikujuliseks ehitada ja see orel kujundaski Mihkel Lüdigi saatuse. Kodus moodustus midagi pereorkestri sarnast. Viiuleid mängisid Mihkli onu Kustas oma pojaga, isa Jakob puhus flööti, Tori kaupmees Raudsepp mängis tšellot, olid kontrabass ja trummidki. Orkester sai ümbruskonnas niivõrd populaarseks, et kodukandi pidudele tuli hulgaliselt kutseid. Kuna kodus oli orel, andis pojale esimesed juhised selle käsitsemiseks ema, kes oskas peast mängida, peamiselt koraale. Samal ajal omandas poiss algelisi teadmisi nooditundmises. Kuna isa oli metsavaht, käis kodus palju külalisi. Kord juhtus külla Niidu mõisa õllevabriku omanik Franz Jakob, kes oli muusikahuviga mees. Isa kasutas olukorda ja pani poeg Mihkli talu orelil ette mängima. Esitlus õnnestus ja kutsus esile vabrikandi imetluse, mis lõppes sellega, et too tegi isale ettepaneku poeg talle kasulapseks anda. Ega’s midagi, sõlmitigi kokkulepe. Oma mälestustes kirjutab Mihkel Lüdig: “Kartsin linna “saksa” juurde minna, oli ju see tol ajal mingi kõrgem olevus, keda kõik pidid kartma ja kummardama. Pealegi polnud mul nii peenesse perekonda minekuks riideidki. Kuna meie peres oli palju lapsi, ei olnud kõigil isegi saapaid, rääkimata veel talveriietestki. Siis tegi isa mulle kamassid, valgest pargitud lambanahast õmmeldi kasukas ja alles siis võis sõit Pärnu poole lahti minna.” Kartus hajus aga otsekohe, kui Mihkel uude koju jõudis, sest proua Jakob oli väga külalislahke inimene. Kohe alustati klaveriõpinguid, sest proua oli tunnustatud pianist. Tihti korraldati perekonnas kammermuusika õhtuid, kuhu kogunes Pärnu muusikaeliit. Mängiti peamiselt keelpillikvartette, millest kasvandik hästi ei jaganud, küll sai aru, kui suur on muusikakunst, mille omandamiseks nii palju peab õppima ja vaeva nägema. Sügisel alustas Mihkel õpinguid Jochmanni elementaarkoolis. Kuna igapäevane kooliskäimine (viis-kuus versta) osutus raskeks, pandi ta linna pansionaati, kus täielikult valitses baltisaksa vaim ja kodukord, mis ei olnud Mihklile sugugi vastuvõetav, kuid hambaid kokku surudes tuli leppida. Paralleelselt kooliõppega algasid klaveritunnid Nikolai kiriku organisti ja helilooja Max Petersi juures, kes samuti andis muusikateooriat. Õpingute tulemusena lubati õpilasel Petersi äraolekul isegi kirikus laste jumalateenistusel teda asendada. Pärnu muusikaelu oli tol ajal madalal tasemel, peamiselt viljeldi salongi- ja tantsumuusikat. Oli olemas 10-14-liikmeline linnaorkester, seegi komplekteeritud osaliselt Riia orkestrantidest. Orkester andis Vanas pargis suviti päevas ühe kontserdi, mis koosnes marssidest, valssidest, operettide popurriidest. Kuna Jakobi õllevabrikut tabas samal ajal pankrot ja pansionaat nõudis aastas 100 rubla ülalpidamiskulu, tuli siin appi progressiivne ja eestlasi hästi salliv linnapea Oskar Brackmann, kelle korraldusel tasuti eduka muusiku eest pansioniraha. Kui Mihkli ema suri südamerabandusse ja kadus tugi kasuvanemate pankroti tagajärjel, muutus olukord kurvaks. Juhus aitas aga elu leevendada. 16aastaseks saanud Lüdig kutsuti ootamatult Nikolai kiriku organistiks, sest Max Peters läks tööle Moskvasse. Lepingujärgne palk oli 300 rubla ja see oli juba raha, millega võis edasi liikuda. Arenesid mõtted astuda Moskva konservatooriumi, toeks oli jälle linnapea Brackmann, kes toetas mõtet nii moraalselt kui majanduslikult. Lapsepõlv oli lõppenud, algas tee suurde maailma. Tagasi kodukanti Kuidas möödus elu Moskva ja Peterburi konservatooriumides, kuidas töö Peterburis, Tallinnas, Pärnus ja Pärnumaal, olgu eraldi peatükk. Suur töö tehtud, looming ajalukku raiutud, naasis Mihkel Lüdig 1932. aastal Pärnumaale Vändrasse, kus enne surma juhatas kohaliku gümnaasiumi juures segakoori, mille tööst oli minulgi au osa võtta. Mihkel Lüdig suri 7. mail 1958. aastal ja on maetud Vändra kalmistule, kuhu järgnes 1987. aastal tema abikaasa Olga, kes oli saanud 101aastaseks. Mälestus ei kustu, selle eest on valvel seisnud helilooja nime kandvad Vändra muusikakool ja Pärnus asuv meeskoor, kellele Mihkel Lüdigi nimi anti 1961. aastal. Meeskoor on lasknud valmistada kahe meetri kõrguse raudkivist monumendi ja paigutanud selle maestro sünnikohta Vaskräämale, isa Jakobi istutatud suure tamme alla poja sünniaastapäeval 1970. aastal. Toona avaldas Eesti muusikaüldsus soovi istutada samasse paika tammik. Tammed on ilusasti kasvama läinud, võrsuvad isatamme hoolitseva pilgu all ja neist kujuneb väärikas hiis. Paikuse vald ja Vaskrääma võivad olla uhked suure mehe väärika mälestuse üle. Jääb ainult loota, et hoolitsus ajaloomälestise säilimise eest jätkuks ega rohtuks rajad selle juurde. Helilooja 125. sünniaastapäeva puhul korraldab Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor 13. mail kell 18 Vaskräämal mälestuskivi juures kontsertaktuse ja 14. mail kell 16 Pärnu kontserdimajas temaatilise õhtu vastavate ettekannetega. Pidustused lõpevad 15. mail Vändras, kus Mihkel Lüdigi nimelise muusikakooli perega käiakse maestro elupaigas ja pannakse pärjad-lilled abielupaari viimsele puhkepaigale Vändra kalmistul. August Tekko, Lüdigi-nimelise meeskoori veteran Pärnu Postimees 6.5.200513.

Abikaasa: Mathilde Sinkel, Lüdig sünd. 3.4.1882 Kärdla, surn. 26.9.1953 Buffalo, New Yorki osariik, USA. Õppis 1898-1904 laulmist Peterburis H. von Schrencki laulukoolis. Esines 1904- 18 Petrogradis eesti seltside kontsertidel ja 1908-13 ka vürst A. ¾eremetjevi muusikaõhtuil. Tuli 1918 Tallinna, oli 1919-26 TK esimene lauluõppejõud. On esimesi eesti kammerlauljaid, kes heliplaadistas eesti vokaalloomingut. A-st 1919 esines sümfooniakontsertide ja kammerõhtute solistina. Oli silmapaistev oratooriumisolist. Läks 1939 Saksamaale, elas hiljem USA-s New Yorgi osariigis. 13.

Pere 60

7. Lena Lüdig, (perekonnast55, ema Liso Liidich) sünd. 24.8.1882 Reiu. 1907 läks Sinti33.

Pere 61

7. Karl Lüdig, (perekonnast55, ema Liso Liidich) sünd. 19.6.1884 Reiu33.

Abikaasa: 7.11.1910 Pärnu, Eliisabeti kirik Emilie Marie Weber, Lüdig sünd. 22.9.1884 Salis33.

Pere 62

6. Marri Oidermann, Lüdig, (perekonnast42, isa Mihkel Oidermann) sünd. 25.3.1852, surn. 30.5.191513.

Abikaasa: 28.2.1871 Karel Lüdig sünd. 27.2.1847, surn. 21.2.191213.

Pere 63

7. Gustav Johannes Lüdig, (perekonnast62, ema Marri Lüdig) sünd. 7.6.1871. Elas Taalis13.

Abikaasa: Liisa Toomberg, Lüdig sünd. 24.12.187213.

Pere 64

8. Erta Lüdig, Neem, (perekonnast63, isa Gustav Lüdig) 13.

Abikaasa: Evald Neem 13.

Pere 65

7. Oskar Lüdig, (perekonnast62, ema Marri Lüdig) sünd. 27.1.1881, surn. 30.11.195013.

1. Abikaasa: Tatjana Lüdig

Pere 66

8. Alfons Raimond Lüdig, (perekonnast65, isa Oskar Lüdig) sünd. 22.5.192613.

Abikaasa: Linda Lüdig sünd. 20.7.192013.

Pere 67

8. Nancy Lilian Lüdig, Jaanson, (perekonnast65, isa Oskar Lüdig) sünd. 8.3.192913.

Abikaasa: Vladimir Jaanson -> Laidvee sünd. 29.3.1920, surn. 7.195613.

Pere 68

9. Anneli Laidvee, Helila, (perekonnast67, ema Nancy Jaanson) sünd. 6.3.195513.

Abikaasa: Jüri Helila sünd. 22.4.195513.

Pere 69

6. Kadri Oidermann, Tõnisson, (perekonnast42, isa Mihkel Oidermann) sünd. 10.1.185813.

Abikaasa: 9.3.1880 Suigu Hindrik Tõnisson sünd. 25.9.185313.

Pere 70

6. Anna Oidermann, Tölp, (perekonnast42, isa Mihkel Oidermann) sünd. 16.4.186113.

Abikaasa: 11.2.1890 Jaan Tölp Kutsuti "Jutu Jaaniks"13.

Pere 71

7. Juhan Tölp, (perekonnast70, ema Anna Tölp) sünd. 13.1.1891, surn. 18.8.196013.

Abikaasa: Marta Prost, Tölp sünd. 19.11.1899, surn. 23.2.199613.

Pere 72

8. Taive Tölp, Kudu, (perekonnast71, isa Juhan Tölp) sünd. 13.10.1936, surn. 2.1.199513.

Abikaasa: Kalju Kudu sünd. 16.3.1930 Tallinn, surn. 2001 Tartu. Lõpetas 1955. aastal Leningradi pedagoogilise instituudi. 1961. aastal kaitses samas füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi. Olnud aastail 1958-96 TÜ õppejõud, aastast 1968 dotsent, aastail 1961-71 üldfüüsika kateedri juhataja. Täiendanud end Pariisis (1971) ja Brnos (1972). Eesti Füüsika Seltsi asutajaid ning aastail 1989-91 selle aseesimees. Uurinud sädelahendust õhus alalis- ja kõrgsageduspinge korral, algatanud TÜ-s gaaslahenduse uurimise ja rajanud sellekohase labori. 13.

Pere 73

9. Seidi Kudu, Mutso, (perekonnast72, ema Taive Kudu) sünd. 10.4.196113.

Abikaasa: Madis Mutso sünd. 23.2.196113.

Pere 74

9. Hele Kudu, Kaul, (perekonnast72, ema Taive Kudu) sünd. 15.1.1971.

Abikaasa: Kaspar Kaul sünd. 29.9.196713.

Pere 75

6. Mihkel Oidermann, (perekonnast42, isa Mihkel Oidermann) sünd. 28.7.1866, surn. 10.2.1937. Läks Sinti13.

Abikaasa: 26.2.1889 Liiso Busch, Oidermann sünd. 3.5.1867, surn. 20.4.192513.

Pere 76

7. Johann Oidermann, (perekonnast75, isa Mihkel Oidermann) sünd. 17.1.189013.

Abikaasa: 1.2.1925 Anna Ries, Oidermann sünd. 21.8.188413.

Pere 77

7. Mihkel Oidermann, (perekonnast75, isa Mihkel Oidermann) sünd. 6.1.1892. Läks Paikuse valda13.

Abikaasa: 8.11.1915 Anna Marie Koppelmann, Oidermann sünd. 18.4.1890, surn. 9.11.194713.

Pere 78

8. Ella Oidermann, Jaanson, (perekonnast77, isa Mihkel Oidermann) sünd. 18.2.192213.

Abikaasa: 9.9.1939 Anton Jaanson sünd. 5.2.190613.

Pere 79

7. Liina Oidermann, Grünberg, (perekonnast75, isa Mihkel Oidermann) sünd. 30.4.189413.

Abikaasa: Grünberg

Pere 80

7. Salme Oidermann, Miil, (perekonnast75, isa Mihkel Oidermann) sünd. 28.10.190113.

Abikaasa: 17.8.1929 Heinrich Miil sünd. 10.8.189913.

Pere 81

5. Jakob Oidermann, (perekonnast7, isa Juhhan Oidermann) sünd. 25.6.1825 Seppa, Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 2.12.190831.

Abikaasa: 10.4.1860 Tiina Tillart, Oidermann sünd. 5.7.1828, surn. 18.12.191913.

Pere 82

6. Tiina Oidermann, Petermann, (perekonnast81, isa Jakob Oidermann) sünd. 14.3.186113.

Abikaasa: 13.2.1894 Andres Petermann 13.

Pere 83

5. Pridik Oidermann, (perekonnast7, isa Juhhan Oidermann) sünd. 11.6.1830 Seppa, Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 2.3.19189.

Abikaasa: 31.12.1860 Lena Matzon, Oidermann sünd. 25.1.1834, surn. 22.3.191113.

Pere 84

6. Maddis Oidermann, (perekonnast83, isa Pridik Oidermann) sünd. 17.2.1862, surn. 2.6.192913.

Abikaasa: 25.3.1884 Kadri Johanson, Oidermann sünd. 17.2.1862, surn. 11.3.193313.

Pere 85

7. Catharina Oidermann, Ilves, (perekonnast84, isa Maddis Oidermann) sünd. 18.8.188613.

Abikaasa: 5.8.1907 August Ilves sünd. 26.12.188313.

Pere 86

6. Kadri Oidermann, Woldow, (perekonnast83, isa Pridik Oidermann) sünd. 9.9.1865, surn. 28.4.193013.

Abikaasa: 18.2.1890 Tõnis Woldow sünd. 27.12.1863, surn. 15.12.192613.

Pere 87

7. Ida Woldow, Lillef, (perekonnast86, ema Kadri Woldow) sünd. 1893.

Abikaasa: Frank Lillef 13.

Pere 88

7. Helmi Woldow, Andreson, (perekonnast86, ema Kadri Woldow) sünd. 190313.

Abikaasa: 1930 Vladimir Andreson 13.

Pere 89

8. Ivo Andreson, (perekonnast88, ema Helmi Andreson) sünd. 15.10.193313.

Abikaasa: Ellen Linna, Andreson 13.

Pere 90

8. Silvi Andreson, Löll, (perekonnast88, ema Helmi Andreson) sünd. 14.3.193513.

Abikaasa: Olavi Löll 13.

Pere 91

7. Frank Woldow, (perekonnast86, ema Kadri Woldow) 13.

Pere 92

6. Juhhan Oidermann, (perekonnast83, isa Pridik Oidermann) sünd. 9.9.1865, surn. 23.1.193113.

Abikaasa: 9.11.1895 Minna Lovisa Einer, Oidermann sünd. 18.3.1868, surn. 18.1.194613.

Pere 93

4. Andres Oidermann, (perekonnast6, isa Andres Oidermann) sünd. 13.1.1797 Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 22.12.1841 Eametsa, Sauga, Pärnumaa34.

Abikaasa: Marri Herm, Oidermann sünd. 1801 Sauga, Pärnumaa11.

Pere 94

5. Juhhan Oidermann, (perekonnast93, isa Andres Oidermann) sünd. 18.1.1819 Papsar, Sauga, Pärnumaa, surn. 20.2.1871 Sauga37.

Abikaasa: Marri Tannebaum (Tannelbaum), Oidermann sünd. 24.2.1819 Ullast, Sauga, Pärnumaa, surn. 10.7.1868 Sauga37.

Pere 95

6. Liso Oidermann, Saarts, (perekonnast94, isa Juhhan Oidermann) sünd. 2.10.1843 Oido, Eametsa, Sauga, Pärnumaa43.

Abikaasa: 1869 Hindrik Saarts 15.

Pere 96

6. Rina Oidermann, Kuusik, (perekonnast94, isa Juhhan Oidermann) sünd. 24.7.1865 Eamets. 11.1884 kolis Saugasse44.

Abikaasa: 13.11.1888 Andrus Kuusik sünd. 18.11.1859 Kütti saun, Audru. Ühes dokumendis (1279-1-147) Hendrik. Vanemad: Hendrik Kusik, sünd. 21.1.1831 Kütti saun, Audru, surn. 28.11.1874 ja Riinu Tido, Kusik, sünd. 1.5.1835.

Pere 97

5. Andres Oidermann, (perekonnast93, isa Andres Oidermann) sünd. 15.12.1820 Papsar, Sauga, Pärnumaa, surn. 10.8.1868 Sauga37.

1. Abikaasa: Rino Salm, Oidermann sünd. 1.6.1810 Ullast, Sauga, Pärnumaa, surn. 28.12 Sauga29.

Pere 98

5. Mihkel Oidermann, (perekonnast93, isa Andres Oidermann) sünd. 14.6.1827 Sauga, Pärnumaa, surn. 188846.

Abikaasa: 18.2.1851 Pärnu, Eliisabeti kirik Anno Juhhanson, Oidermann sünd. 6.5.1832 Papsar, Sauga, Pärnumaa11.

Pere 99

6. Liiso Oidermann, Siim, (perekonnast98, isa Mihkel Oidermann) sünd. 18.3.1854 Eametsa, Sauga, Pärnumaa20.

Abikaasa: 23.1.1883 Sauga, Pärnumaa Mihkel Siim sünd. 2.5.1849 Eametsa, Sauga, Pärnumaa11.

Pere 100

7. Madis Siim, (perekonnast99, ema Liiso Siim) sünd. 9.11.1884 Sauga, Pärnumaa, surn. 25.10.1919.

Abikaasa: Marie Holter, Siim sünd. 23.10.1893 Sauga, Pärnumaa, surn. 21.2.1982 Pärnu11.

Pere 101

7. Mihkel Siim, (perekonnast99, ema Liiso Siim) sünd. 5.3.1887 Sauga, Pärnumaa, surn. 7.5.1925 Pärnu11.

Abikaasa: 12.3.1922 Pärnu Ida Nael, Siim sünd. 23.6.1882 Pärnu, surn. 18.11.1964 Pärnu11.

Pere 102

6. Miina Oidermann, (perekonnast98, isa Mihkel Oidermann) sünd. 8.12.1856 Eametsa, Sauga, Pärnumaa50.

Pere 103

6. Jüri Oidermann, (perekonnast98, isa Mihkel Oidermann) sünd. 12.3.1863 Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 6.12.1922 Pärnu. Soldat?11.

Abikaasa: 5.5.1896 Pärnu Ann Nõmm, Oidermann sünd. 28.7.1861 Ridalepa, Sauga, Pärnumaa, surn. 10.11.1941 Pärnu11.

Pere 104

4. Mihkel Oidermann, (perekonnast6, isa Andres Oidermann) sünd. 20.9.1801 Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 4.8.1850 Peetre Maddis, Eametsa, Sauga, Pärnumaa53.

Abikaasa: 13.12.1825 Eametsa, Sauga, Pärnumaa Anno Meritse, Oidermann sünd. Nurm, Sauga, Pärnumaa, surn. 18.3.1870 Sauga37. Isa: Ain Meritse.

Pere 105

5. Andres Oidermann, (perekonnast104, isa Mihkel Oidermann) sünd. 14.9.1826 Peetre Maddis, Eametsa, Sauga, Pärnumaa29.

Abikaasa: 14.11.1848 Eametsa, Sauga, Pärnumaa Ewa Salm, Oidermann sünd. 10.12.1818 Ullast, Sauga, Pärnumaa29.

Pere 106

5. Jurri Oidermann, (perekonnast104, isa Mihkel Oidermann) sünd. 27.2.1835 Eametsa, Sauga, Pärnumaa54.

1. Abikaasa: 16.12.1862 Ann Jaanson, Oidermann sünd. 7.3.1839 Bremerseite, Pärnu, surn. 24.3.1864 Hallika, Eametsa, Sauga15.

Pere 107

5. Jaan Oidermann, (perekonnast104, isa Mihkel Oidermann) sünd. 2.10.1839 Peetre Maddise, Eametsa, Sauga, Pärnumaa43.

Abikaasa: 30.11.1875 Pärnu, Eliisabeti kirik Oidermann sünd. 26.7.1844.

Pere 108

5. Mihkel Oidermann, (perekonnast104, isa Mihkel Oidermann) sünd. 29.9.1841 Petre Maddise,Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 16.2.1877 Sauga54.

Abikaasa: 2.12.1864 Liso Jõumees, Oidermann sünd. 16.12.184315.

Pere 109

3. Hans Oidermann, Rediko, (perekonnast2, isa Jaan Oidermann) sünd. 25.11.1773 Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 21.6.1813 Eametsa, Sauga, Pärnumaa. 1804 Rediko Thoma talu peremeheks (1811 revisjon) "Lauri maddise Thoma Näkka Jakobi"1.

Abikaasa: Marri Näkka, Oidermann sünd. 17831.

Pere 110

4. Anno Oidermann, Mellikow, (perekonnast109, isa Hans Rediko) sünd. 1803, surn. 18601.

Abikaasa: Ain Mellikow sünd. 1784, surn. 18371.

Pere 111

5. Peter Mellikow, (perekonnast110, ema Anno Mellikow) sünd. 18291.

Abikaasa: Tio Herm, Mellikow sünd. 18261.

Pere 112

3. Jürri Oidermann, (perekonnast2, isa Jaan Oidermann) sünd. 20.8.1775 Peetre Maddis, Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 20.12.1849 Pedi Hanso, Oltre, Eametsa, Pärnumaa. Eametsa Petre Mattise Jaani ja Anno poeg, sünd. 20.8.1875? Holtre Jürri55.

1. Abikaasa: 1801 Eametsa, Sauga, Pärnumaa Liso Nida, Oiderman sünd. 1780 Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 8.1822 Eametsa, Sauga, Pärnumaa11. Isa: Mihkel.

Pere 113

4. Tõnnis Oidermann, (perekonnast112, isa Jürri Oidermann) sünd. 14.5.1808 Pidi Hanso, Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 1.8.1861 Eametsa, Sauga, Pärnumaa. Sünniaasta 1813?11.

1. Abikaasa: 1836 Pärnu Madli Wissas (Nissas), Oidermann sünd. 21.10.1815, surn. 25.6.1850 Eamets, Pärnumaa29.

Pere 114

4. Ann Oidermann, Siim, (perekonnast112, isa Jürri Oidermann) sünd. 5.9.1810 Eametsa, Sauga, Pärnumaa11.

Abikaasa: 1833 Ain Siim Töömees Heinastes ja Pärnus, sünd. 11.6.1809 Sauga, Pärnumaa. Vanemad: Mihkel Siim, sünd. 26.9.1786 Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 1855 ja An Siim, sünd. 1788 Sauga, Pärnumaa.

Pere 115

5. Liso Siim, Redik, (perekonnast114, ema Ann Siim) sünd. 25.7.1839 Sima, Eametsa, Sauga, Pärnumaa, surn. 27.2.187712.

Abikaasa: Jakob Redik

Pere 116

6. Ain Siim, (perekonnast115, ema Liso Redik) sünd. 24.12.1864 Eametsa, Sauga, Pärnumaa. Pärnus soldat.

Abikaasa: Riina (Triinu) Silder, Siim sünd. 8.5.1865 Kõima, Pärnuma11.

Pere 117

7. Liiso Siim, Mardi, (perekonnast116, isa Ain Siim) sünd. 20.12.1891 Sauga, Pärnumaa11.

Abikaasa: 11.2.1933 Pärnu Taaniel Martinson -> Mardi sünd. 14.11.1890 Audru, Pärnumaa11.

Pere 118

8. Tamara Martinson -> Mardi, Kuller, (perekonnast117, ema Liiso Mardi) sünd. 20.6.1921 Pärnu11.

Abikaasa: 15.11.1941 Pärnu, lahutatud 23.10.1947 Edmund Leonid Kuller sünd. 30.7.1916 Sauga, Pärnumaa11.

Pere 119

7. Anna Siim, Kase, (perekonnast116, isa Ain Siim) sünd. 21.11.1893 Sauga, Pärnumaa11.

Abikaasa: 16.7.1927 Pärnu Aleksei Kruusmann -> Kase sünd. 11.5.1897 Enge, Halinga, Pärnumaa, surn. 18.11.1939. Suri raudteevagunis teel Pärnust Tallinna11.

Pere 120

8. Elwe Kruusmann -> Kase, (perekonnast119, ema Anna Kase) sünd. 3.2.1929 Pärnu.

Abikaasa: 23.2.1946 Pärnu Lembit Rõuk sünd. 2.3.1922 Tallinn11.

Pere 121

7. Riina Siim, Teejärv, (perekonnast116, isa Ain Siim) sünd. 12.2.1896 Sauga, Pärnumaa, surn. 8.9.1944 Pärnu11.

Abikaasa: 21.3.192 Pärnu Peet Tiidermann -> Teejärv sünd. 4.3.1860 Suigu, Pärnumaa, surn. 25.7.1940 Pärnu11.

Pere 122

5. Ann Siim, Nõmm, (perekonnast114, ema Ann Siim) sünd. 28.3.1843 Sauga, Pärnumaa11.

Abikaasa: Hinrich Nõmm sünd. 12.2.1843 Sauga, Pärnumaa11. Vanemad: Maddis Nõmm, sünd. 24.1.1807 Sauga, Pärnumaa, surn. 1.12.1861 Ridalepa, Sauga, Pärnumaa ja Marri Prins (Prints), Nõmm, sünd. 8.2.1816 Sauga, Pärnumaa, surn. 15.2.1860 Ridalepa, Sauga, Pärnumaa.