Ketu 1/98 (10) Psoriaasi_Liit
Eesti Psoriaasi Liit

Kas psoriaas on eluohtlik?

9.jaanuari "Helsingin Sanomat" ajalehest võis lugeda artiklit pealkirjaga "Psoriaasihaiged surevad tihti enneaegselt". Sama jube oli alapealkirjast lugeda, et psoriaasihaiged tarbivad alkohoolseid jooke kaks korda rohkem kui tavalised inimesed. Psoriaasihaigete enneaegset suremust põhjendatakse selles artiklis just psoriaasihaigete suurenenud alkoholitarbimisega. Psoriaasi ilmnemine lisab tavaliselt alkoholi tarbimist. Samas on teada, et alkoholi liigkasutus lisab psoriaasi. Sedasi satub psoriaasihaige nõiaringi, mis lõpeb tavaliselt surmaga. Uurimustes on selgunud, et psoriaasihaiged suitsetavad keskmisest rohkem, mis lisab psoriaatikute hulgas suremust kopsuvähki (1,5-1,9 korda rohkem kui muu elanikkond). Eriti julge oli artiklis väide, et ei ole teada, kas alkoholi liigkasutamine käivitab psoriaasi või on psoriaasihaigetel selline geneetiline viga, mis põhjustab nii psoriaasi kui ka teeb psoriaasihaigest alkohooliku.

Selliste tõsiste väidete esitamine Soome kõige olulisemas päevalehes pole naljaasi, mistõttu otsustasin väidete tausta pisut uurida. Selgus, et tegemist on ettekandega Soome arstide kongressil (Lääkäripäivät 1998). Ettekande aluseks on senini teadusliku tööna avaldamata uurimus Soome haiglates psoriaasi diagnoosiga ravil olnud patsientide hulgas. Kuna ajaleheartikkel ning kongressil esitatud väited ei langenud kokku, siis esitan allpool väljavõtteid kongressil jaotatud lühikokkuvõttest, mille pealkirjaks oli "Kas psoriaas on eluohtlik haigus?".

"Vanasti öeldi, et nahahaigustest pole võimalik paraneda, aga nende tagajärjel ka ei sure. Mõlemad väited on loomulikult valed, kuid korralikke teaduslikke uurimusi nahahaiguste mõjust suremusele on tehtud väga vähe.

Psoriaas on krooniline ja raskelt ravitav haigus ja pikaaegsel esinemisel võib see alandada haige elu kvaliteeti ning põhjustada stressi. Varasematest uurimustest on teada, et psoriaasihaiged suitsetavad ja tarbivad alkoholi tunduvalt rohkem kui muu elanikkond. Seetõttu võib oletada, et suitsetamise ja alkoholi suurenenud kasutamise tulemusena on psoriaasihaigete suremus keskmisest suurem. Psoriaasi poolt põhjustatud suremusest ei ole varem epidemoloogiliste uurimuste tulemusi avaldatud.

Töörühm uuris 5700 psoriaasihaiget ning võrdles nende suremust ajavahemikul 1973-1995 Soome keskmise elanikkonna suremusega. Selgus, et psoriaasihaigete suremus oli 1,6 korda kõrgem kui keskmiselt. Alkoholist põhjustatud haigustesse ja alkoholimürgistustesse suremus oli aga meestel 4,5 korda ning naistel koguni 5,6 korda kõrgem kui kogu elanikkonna keskmine.

Lõppjäreldusena võib väita, et raskeloomulist psoriaasi põdevate haigete suremus on lisandunud. Kõige rohkem on lisandunud suremus alkoholismist tingitud haigustesse ja õnnetustesse." [1]

Kogu loo moraal on siis järgmine: olgugi, et psoriaas teeb elu raskeks ja mõjutab negatiivselt teie elu, ärge uputage oma muret viina!

USA-s tehtud uuringute tulemusena on aga selgunud, et umbes 400 inimest sureb aastas psoriaasi või selle ravi tagajärjel. [2] Eesti mastaabis tähendaks see seda, et igal aastal sureks psoriaasi tagajärjel 2-3 inimest.

  1. K.Poikolainen, E.Pukkala ja J.Karvonen "Onko psoriasis hengenvaarallinen tauti?", OYS, ihotautien klinikka, 8.1.1998
  2. Long-term Genetic Study Helps Explain Hereditary Basis of Psoriasis. Press Release, July 21, 1997, Department of Dermatology, University of Michigan.

Kümme põhilist viga psoriaasi lokaalsel ravil

  1. Ravimite kombineerimine võib suurendada või vähendada ravimite effektiivsust.
    Näiteks Daivonex on eriti tundlik vesinikueksponendi pH suhtes. Kasutades Daivonexi samaaegselt happeliste ravimitega, võib ravi efektiivsus väheneda. Samas salitsüülhappe samaaegsel kasutamisel kortisoonsalvidega ravimi mõju tugevneb.
  2. Rohkem ei ole alati parem. Lokaalsete ravimite üledoseerimine ei too alati paremaid lõpptulemusi.
    Liigdoseerimine võib enesega kaasa tuua nn. paisuefekti, mille tagajärjel aktiivsete ravimite hulk haiguskoldes võib vähenda.
  3. Kortisoonide pikaajaline kasutamine kutsub tavaliselt esile tachyphylaxise ( mõju vähenemise).
    Kortisoonide vahetamine lükkab seda protsessi edasi, kuid parimaks tuleb lugeda kortisoonide kasutamise ajutist lõpetamist. Praktilise alternatiivina võiks kortisoonid asendada ajutiselt Daivonexi, retinoidide, tõrva- või ditranolipreparaatidega. Ühe variandina võiks näiteks kasutada nn. "nädalalõpu ravi". Sel juhul kasutatakse tugevatoimelisi kortisoone vaid nädalavahetusel. Argipäevadel kasutatakse aga teisi psoriaasi ravimeid, mis ei sisalda kortisoone.
  4. Kortisoonide hoolimatu kasutamine toob endaga sageli kaasa kõrvalmõjusid.
    Sellisteks kõrvalmõjudeks võivad olla näiteks naha kärbumine, naha õhenemine ja venimine ning veresoonte põletik. Kortisoonide kasutamist tuleks vältida näol, kubeme piirkonnas ja kaenla alustes. Isegi nõrgatoimeliste kortisoonide kasutamist tuleks nendes piirkondades piirata kahe nädalaga.
  5. Mitmed lokaalsed ravimid võivad takistada ultraviolettkiirguse ravitoimet.
    Näiteks tõrv, salitsüülhape ja paks kiht pehmendavaid valgeid kreeme võivad takistada ultraviolettvalguse pääsemist naharakkudeni. Samas UVA-kiirgus võib vähendada Daivonexi ravitoimet.
  6. Lokaalne ravi võib mõjutada valgusravi tulemuslikkust.
    Kortisoonide lokaalne kasutamine võib lühendada UVB ja PUVA ravil saavutatud psoriaasi leevendumise aega. Mõnikord on vajalik aga kortisoone kasutada "kangekaelsete" psoriaasilaikude korral. On soovitav, et kortisoone ei kasutataks põikpäiselt kõikide psoriaasi- laikude raviks. Muud ravimid võivad lisada UVB ja PUVA poolt tekitatud punetust ja nahapõletikku. Tõrvatooted lisavad tavaliselt valgustundlikkust.
  7. Lokaalsete ravimite poolt esilekutsutud naha punetus ja ärritus ei viita alati allergiale.
    Lokaalselt kasutatavad retinoidid, ditranol, kortisoonid ja Daivonex võivad esile kutsuda naha ärritust ja punetust. Sellisel juhul tuleks ravi ajutiselt katkestada ja uurida, kas tegemist on allergiaga või ei.
  8. Hoiduge kontrollimatute ravimite ja mikstuuride kasutamisest.
  9. Erinevaid ravimitüübid sobivad erinevatele haiguskolletele.
    Näiteks peanahale sobivad geelid ja lahused paremini kui kreemid ja salvid. Ditranol võib ärritada kaenlaaluseid ja kubemepiirkonda. Tugevatoimeliste kortisoonide kasutamist tuleks vältida näol, naha voltides ja kurdudes.
  10. Tavaline seep kinnistab ditranoli poolt tekitatud laike.
    Happeline seep on palju tõhusam ditranoli (anthralin) poolt tekitatud plekkide eemaldamisel.
Mark Lebwohl, The Ten Most Common Mistakes in the Topical Treatment of Psoriasis, NPF Pharmacy news, vol. 9, nr. 2, July 1997, lk.1-2.

Psoriaasi ravi akupunktuuri abil

Idamaadest tuntud akupunktuuri (nõelravi) abil on püütud ravida ka psoriaasi. Järgnev kokkuvõte on tehtud Interneti leheküljelt http://www.acupuncture.com/Research/Psoria.htm leidunud artikli põhjal.

Nõelravi kasutati 61 patsiendi raviks, kelledest 25-l oli sellele lisaks liigeseprobleeme ja kahel esines sklerodermia. Kõik patsiendid olid ebaõnnestunud psoriaasi ravil tavalise meditsiini meetoditega. Patsientidest 25 olid mehed ja 36 naised vanuses 22 kuni 84 aastat. Keskmine vanus oli 52. Erinevate sugupoolte vanuses erinevusi polnud. Enamikel nendest (61%) oli laialdlasi naha kahjustusi. Haigus oli patsientidel olnud keskmiselt 16 aastat (vahemikus 2 kuni 65).

Keskmiselt said patsiendid üheksa ravikuuri (1 kuni 15 korda). Kolmandik nendest (19) said 11 kuni 13 ravikuuri.

Nõelravi tulemusena peaaegu pooltel patsientidest (30) muutus nahk täielikult puhtaks. Veerandil (14) vähenes haiguskollete pindala kahe kolmandiku võrra. Kaheksal patsiendil vähenesid haiguskolded kolmandiku võrra. Üheksal patsiendil saavutatud muutused olid minimaalsed.

Liao SJ, Liao TA. Accupuncture treatment for psoriasis: a retrospective case report. Acupuncture and Electro-Terapeutics Research, 1992 Jul-Sep, 17(3):195-208.(UI:93034519)


Kliimaravist Norra Psoriaasi Liidus

Kahekümne aasta jooksul on Norra Psoriaasi Liidu poolt organiseeritud kliimaravireise erinevatesse maadesse. Aastatel 1976-1979 käidi Jugoslaavias, seejärel Lanzarotel ja alates aastast 1995 Gran Canarial.

Igal aastal käib kliimaravireisil keskmiselt 600 patsienti. Kolmenädalane ravireis maksab umbes 15000 NOK. Samasugune reis organiseerituna riiklikul tasemel maksab 50000 NOK.

Poolte kliimaravireisil käivate psoriaasihaigete puhul (300) on tegemist alternatiiviga haiglaravi asemel. Sellise hulga haigete haiglaravi läheks Norra riigile maksma 30 miljonit krooni. Samade haigete ravi kliimaravi abil maksab riigiametnikele 9 miljonit. Seega ravireisid säästavad ühiskonnale suure hulga raha. Samas annavad need reisid võimaluse haigetel veeta effektiivselt aega päikese käes ja supelda soolases vees.

Põhjuseks, miks sellised ravireisid patsientidele meeldivad, ei ole üksnes see, et seal antakse ravi. Nendele, kes on kannatanud aastakümneid haiguse käes, on selline reis ka kõrvalhüppeks igapäevastest muredest.

Psoriaasihaiged organiseerivad tihti oma elu selliseks, et haiguse ravimine oleks kõige tähtsam. Hommikul tõustakse varem, et käia dusi all ning haiguskoldeid kreemitada või et psoriaasartriidi all kannatavaid liigeseid "üles soojendada". Enamus psoriaasihaigeid teeb seda kaks korda päevas. Kui nii ei teeks, siis oleks haiguskollete ravimine seejärel veelgi raskem.

Selline igapäevane aastatepikkune hooldus jätab jälje inimese psühholoogiale. Seepärast mõjuvad ravireisid haigetele eriti hästi. See on võimalus pääseda eemale oma igapäevastest muredest ja keskenduda vaid ravile ja enese eest hoolitsemisele.

Kliimaravi sisaldab nii keha kui ka hinge ravi. Ka suhtlemine ja kogemuste vahetamine saja saatusekaaslasega on iseenesest ravi.

Ravireiside organiseerimisega on ka probleeme. Esiteks on tegemist vaid ajutise abiga. Ametnikele tuleb pidevalt põhjendada selliste reiside vajalikkust. Kulud on aastatega pidevalt kasvanud. Arvutused osutavad, et igal patsiendil tuleks sellisele reisile minekuks maksta omast taskust 3000-3500 NOK. Seda raha kasutataks osaliselt hotellikulude, lennukipiletite, kreemide ja muude kulude katmiseks. Paljud psoriaasihaiged pole nõus sellist hulka raha ravireisidele kulutama.

Seepärast on Norra Psoriaasi Liidul ülesandeks selgitada ametnikele, kui kasulik kliimaravi ühiskonnale on. Vastasel juhul kaotab tervishoiusüsteem effektiivse ja positiivse ravivormi.

Norra Psoriaasi Liidu ettekande põhjal Nord Pso konverentsil 1995 aasta suvel Turus, Soomes.

Eesti Psoriaasi Liit
PK 674, EE0026 Tallinn

© 1998 Eesti Psoriaasi Liit