| Ketu 4/97 (9) |
|
|
|
|
Kõik oleks vägagi tore, kui tegemist oleks vaid kosmeetilise veaga. Tegemist on aga väga kiusliku ja tõsise haigusega. Psoriaasihaige nahk puhkeb kohati "õitsema". Haiguskolded sügelevad või koguni kipitavad. Nahk praguneb ja tekivad põletikulised protsessid. Kõikjale psoriaasihaige ümber jäävad maha valged ketud. Teiste inimeste seltskonda minek (saun, rand) ei ole kuigi meeldiv. Töökoha ja elukutse valik on raskendatud. Laste hankiminegi tekitab psühholoogilisi probleeme, kuna tegemist on päriliku haigusega. Probleeme võib tekkida küüntega, mis paksenevad või koguni eemalduvad sõrmedelt ja varvastelt. Liigestesse tungides võib psoriaas esile kutsuda samasuguseid vaevusi nagu reuma. Psoriaas tekitab psoriaasihaigele stressi ja stress omakorda süvendab psoriaasi. Ülalöeldu eesmärgiks polnud mingil juhul rikkuda psoriaasihaigete tuju. Vastupidi - psoriaasihaiged peavad olema üle sellest kohati lootusetuna tunduvast olukorrast. Oluline on vähendada stressi ja leevendada haiguse sümptoome. Tuleb luua enese ümber inimsõbralik õhkkond, et oleks võimalik elada teiste inimeste keskel täisverelist elu. See nõuab aga pikaajalist ravi ja kaaskodanike mõistvat suhtumist. Vajalik oleks luua kõik võimalused, et psoriaasihaige oleks võimalikult vähem aega eemal tööelust või koolist. Ühiskonnale on kasulik, kui tema liikmed on terved. Seepärast jääb loota, et ametnikud ning tervishoiu ja sotsiaalabiga tegelevad ametkonnad leiaksid mõistvat suhtumist psoriaasihaigete probleemidesse. Et täpsemalt määratleda psoriaasi kui haigust, vaatleme allpool määratlusi, mis on antud psoriaasi kohta kirjanduses. Näiteks Eesti Entsüklopeedias (1994) määratletakse psoriaas (soomussammaspool) kui "mittenakkav krooniline naha- ja liigesehaigus, millele on iseloomulikud punetavad ja ketendavad laigud ning sõlmekesed. Lööve võib levida üle kogu keha, paljudel juhtudel tabanduvad ka küüned, võib tekkida liigesepõletik. Psoriaas on päriliku eelsoodumusega haigus. Soodustavad tegurid on kollenakkus, psühhotrauma ning siseelundite ja närvisüsteemi talitlushäired. Ravi: vitamiinid, dieet, kortikosteroidid ja füsioterapeutilised protseduurid." "Tervise teejuht" (1989) kirjutab järgmist. "Kui õhukesed hõbedaläikesed ketud, mis kujutavad endast ebanormaalselt sarvestunud marrasnaha õrnu liistakuid, katavad pisut punetavat pinda, siis on see iseloomulik soomussammaspoolele e. psoriaasile. Ketud ei ulatu psoriaatilise lööbe servani, mistõttu ketendavat osa ümbritseb kitsas punetav, sarvkihita nahatsoon. Psoriaatilise lööbe eelisaladeks on küünarnukid, põlveotsad, ristluu piirkond ja peanahk. Juuste kasvu psoriaas enamasti ei mõjuta. Suurel osal juhtudest intensiivistub psoriaas talvel ja taandareneb suvel, eriti päikesekümbluse mõjul, kuid mõnel juhul päikesekiiritus halvendab haiguse kulgu. Psoriaas ei ole nakkav. Ta algab tavaliselt puberteedi ajal ja võib kesta aastakümneid, kusjuures vahetevahel võivad haigusnähud osaliselt või isegi täielikult kaduda." Samas raamatus leidub seletus ka psoriaatilisele liigesepõletikule. "Liigesepõletik e. artriit tekib 5...15 %-l psoriaasi e. soomussammaspoolt põdevatest haigetest, peamiselt nooremas eas ja enamasti meestel. Haigus on kroonilise kuluga, põletikust on tabatudpeamiselt hüppe- ja sõrmeliigesed. Haigestunud liigese ümbrus võib olla punetav. Psoriaatiline artriit avaldub mitmeti. Kõige kergema vormi korral ilmnevad valud liigestes. Kord on need valud nõrgad, teisel juhul aga püsivamad ja tugevamad. Teine vorm areneb ägedalt, kusjuures peamiselt haigestuvad labakäed ja suure varba põhiliigesed. Haigestunud jäsemete nahk punetab. Reumatoidne vorm meenutab reumatoidartriiti, kuid erineb sellepoolest, et haigusprotsessist on haaratud ka sõrme- ja varbalülivahelised liigesed. Üheaegselt soomussammaspoole nahanähtude ägenemisega täheldatakse haigusprotsessi ägenemist liigestes. Raviks rakendatakse põhiliselt samu vahendeid, mis reumatoidartriidi korral. Kroonilise haigusvormi puhul on head mitmesugused füsioterapeutilised protseduurid." Vahur Joala Krooniline haigus on salakaval. Kuigi haigus nagu psoriaas tõenäoliselt ei tapa teid, võib see teilt röövida palju: lisaks tervele nahale teie energia, teie enesest lugupidamise, teie suhted kaasinimestega ja koguni teie sissetuleku. Raamatu "500 nõuannet toimetulekuks kroonilise haigusega" autoril ei ole psoriaasi, kuid teda on aastaid vaevanud teistele inimestele nähtamatu krooniline haigus: kroonilise väsimuse sündroom (Chronic Fatigue Syndrome - CFS). Haiguse peamisteks tunnusteks on madal töövõime, väsimustunne, palavik, valu ja lihasnõrkus. Haiguse põhjus on senini tundmatu ja seda pole võetud piisavalt tõsiselt meditsiinitöötajate ja avalikkuse poolt. Autor on oma haiguse kaudu õppinud hulgaliselt väärtuslikke teadmisi. Ta usub, et on oluline olla võimalikult aktiivne ja sotsiaalne. See nõuab piisavalt puhkust, tähelepanu oma tunnetele ja samm-sammulist liikumist "terve inimese" poole. Tuleb luua enesele eesmärk, mille poole pürgida. Keskendumine eesmärgile, olgu see kerge või raske, annab meil võimaluse tunda ennast paremini nii vaimselt kui füüsiliselt. Eesmärgid ei pea olema keerulised, näiteks raamatu lugemine, millegi uue õppimine, maalimine, sportimine või aia eest hoolitsemine. Kroonilise haigusega kaasnevate probleemide lahendamiseks on vaja hankida abi. Mõned võtavad kõige paremini seda abi vastu tugirühmade kaudu. Teiste aitamine sellistes rühmades, tunnete vahendamine, kogemuste võrdlemine ja ühine liikumine seatud eesmärkide poole arendab kõigis osavõtjates teatud tugevaid külgi. "500 näpunäidet ..." on jaotatud osadeks, kus käsitletakse tervise erinevaid külgi: füsioloogilist, psühholoogilist, emotsionaalset ja hingelist. Kõige selle eesmärgisks on suruda tagaplaanile kroonilise haiguse mõju argielus. Kuigi nii mõnedki näpunäited on lühikesed ja lihtsad, võimaldavad need parandada kroonilise haiguse all kannatava inimese igapäevast elu ja tõsta elu kvaliteeti. Raamatust leidub õpetusi, kuidas vältida mürgiste kodukemikaalide kasutust, kuidas tegeleda lemmikloomadega , väidelda ja tegeleda harrastustega ja seda kõike selle nimel, et vähendada oma kroonilise haiguse mõju igapäevases elus. On tore, kui raamatut lugenud inimene leiab sellest pisutki positiivset, et parandada oma elu, vähendada haiguse mõju ja püstitada elus uusi positiivseid eesmärke, mille nimel tasub elada. National Psoriasis Foundation Bulletin, September/October 1997 Psoriaas On selliseid nahahaigusi, mida on raske ravida. On tähele pandud, et sipelghape D30 seespidiselt kasutatuna ja grafiitpulber välispidiselt kasutatuna on olnud tõhusad psoriaasi ravil. Koolimeditsiin peab psoriaasi parandamatuks, kuid rahvameditsiin on eriti homeopaatia abil jõudnud märkimisväärsete ravitulemusteni. Ravi on keerukas, sest kõik, kes on põdenud seda nahahaigust, teavad, et see kurnab tugevalt haige närvisüsteemi. Haiguskolded sügelevad ja öösiti alateadvuses kratsitakse haiguskolded veriseks, mis veelgi halvendab olukorda. Olukorra võib teha aga keeruliseks varasemalt proovitud ravi. Haigeid, keda on püütud ravida tõrva- või väävlisalviga, on tavaliselt seejärel raske ravida. Ka juhul, kui raviks on proovitud röntgenkiirgust, on paranemislootused üsnagi kehvad. Seetõttu tahakski haigeid hoiatada nende ravimeetodite eest. Psoriaas iseenesest kuulub selliste haiguste hulka, millede puhul visa pikaajaline ravi võib viia paranemiseni. Haiguse taasteke on siiski võimalik, kui nahka ärritatakse tärpentiini, põrandavaha või muu tärpentiini sisaldava ainega. Psoriaas ei ole nakkav. Tegemist on aga päriliku haigusega, mistõttu lapsed võivad haigestuda, kui vanematel on see haigus. Seepärast ongi vaja haiguse tekke vältimiseks laste organismi tugevdada, andes neile kaltsiumi- ja vitamiinirikast toitu ja hoolitsedes naha korrasoleku eest. Sellele lisaks tuleks nende eest hoolitseda nii, nagu seda on õpetatud peatükis "Ekseem". Ekseem Ekseemi ravides on alati esimesena vaja kõrvaldada selle põhjus. Tavaliselt leidub põhjus organismi ainevahetuses. Ka ülitundlikkus mõningatele toiduainetele tuleb arvesse võtta. Väga tihti on vajalik põhjalik toitumise muutmine, millega kaasneb soolestiku ja neerude tegevuse kiirenemine. Toitumisel tuleks vältida soola ja valkaineid. Toidusoola tuleks pidada otsese mürgina nahahaigust põdevale inimesele. Ka loomsete rasvade seedimisel tekkivad mürgid soodustavad psoriaasi arengut. Kaltsiumi ja nõgest sisaldavad preparaadid on psoriaasihaigele kasulikud. Soovitav on süüa puuvilju, pähkleid, maisileiba, rohelist salatit ja juurvilju. Valkainetest sobivad peamiselt piimatooted ning ennekõike kohupiim, või ja keefir. Soovitav on neid kasutada üheskoos mädarõikaga, sest see sisaldab antibiootilisi aineid. Piima kasutamine ei ole aga soovitav. Piima võib asendada pähklitega. Muna ja eriti keedetud muna on psoriaasihaigele kahjulikud. Sama kehtib ka mõningate juustusortide kohta. Süüa on soovitav hapukapsaid. Nahahaiged peaks vältima kondiitritooteid. Täisteraviljatooted mõjuvad aga soodsalt. Juua tuleks normaalsest rohkem. Joogiks on soovitav kasutada looduslikke mahlu: mustika, vaarika ja viinamarjamahla. Vajaduse korral võib mahla lahjendada. Nahahaiged peaks ennekõike saavutama hingelise tasakaalu. Sellele lisaks tuleb hooltitseda maksa ja neerude eest. Vältida tuleks külmetumist ja jalgade märgumist. Ka kokkupuudet tugevate puhastus- ja pesuainetega tuleks vältida. Nagu kogemused on näidanud, aitavad loodusliku toidu kasutamine ja terved eluviisid kaasa psoriaasi ravile. Ravi võib kesta kuni aasta, kuid tavaliselt on tehtud jõupingutused seda väärt. Alma Nissen ei käsitle psoriaasi nahahaigusena, vaid neeruhäiretena. Psoriaasihaigel on just neerud need, mis ei suuda organismi laguprodukte ära juhtida. Nahk ei ole siiski loodud selleks, et neerude tööd enda peale võtta, kuigi ta on organismi suurim puhastusorgan. Sellepärast tekibki haigus. Esimese sammuna oleks vaja teha läbi vedelikukuur kolme liitri kartuliveega päevas, nii et neerud saavad läbi loputatud. Kõik kusihappe kaltsiumisoolad ja kusihape, mis kehas leiduvad, neutraliseeritakse kartulivees leiduvate aluseliste mineraalide poolt. Kettude eemaldamiseks nahalt kasutatakse järgmist võtet. Haiged riietatakse pidzaamasse ja minnakse seejärel dusi alla, nii et riided saavad märjaks. Üleliigne vesi pressitakse välja ja haige pakitakse plastkilesse, kus ta lebab järgmise hommikuni. Seejärel nühitakse pehmenenud ja lahtitulnud ketud nahalt ära plastnuustikuga. Pärast sooja ja külma dusi all käimist mähitakse haige froteerätikusse ja hiljem määritakse kogu keha sisse küüslauguõliga. Patsiendid jätkavad vedelikukuuri ning koorikud ei tule enam tagasi. Soovitav on hakata taimetoitlaseks. Oluline on, et ravikuuri jätkatakse pika ajavahemiku jooksul. Tähtis on perekonna suhtumine haige olukorda. Ka teiste inimeste (töö- ja õpingukaaslaste) positiivne suhtumine mõjuvad hästi. Neerude puhastamiseks leidub raamatust järgnev tee retsept. Võetakse võrdsetes osades kaselehti, põldosja, purustatud kadakamarju ja kummelit. Kõik need kuivatatakse ja segatakse teeks. Seda teesegu võetakse üks supilusikatäis ühe liitri vee kohta, keedetakse mõned minutid ja kurnatakse lehed välja. Teed juuakse üks liiter päevas. Praegu on Euroopas aktuaalseks kujunenud tee kollaseõielisest taimest, mille ladinakeelne nimi on Hypericum perforatum (Saint Johnswort). Seda tunti juba 2000 aastat tagasi vanas Kreekas kui pahasid hingi väljaajavat rohtu. Tänapäeval ainuüksi Saksamaal kirjutatakse selle taime teed arstide poolt raviks kolm miljonit retsepti aastas. Tohutult on kasvanud seda taime ja tema raviomadusi käsitlevate artiklite arv. Uuringud on tõestanud Saint Johnsworti tõhusust depressiooni ravil ja ka seda, et tal ei ole kõrvalmõjusid. Näiteks ei tõsta see naha valgusetundlikkust nii, nagu seda tihti teevad apteegist ostetud ravimid. Nii nagu igal ravimil või taimsel ekstraktil, võib ka sel teel olla allergiat esilekutsuv toime. See on aga vägagi individuaalne nähtus ja esineb üksikutel inimestel. Optimaalseks doosiks päevas peetakse 300 milligrammi ekstrakti kolm korda päevas. Seda tuleb sisse võtta mitme nädala jooksul, enne kui see mõjuma hakkab. Loodusest leidub ka teisi vastavatoimelisi teid. Näiteks on samasuguse toimega Kreeta saarel kasvav diktamon. Diktamon on toniseeriva ja rahustava toimega. Seda kasutatakse aga ka kõhuvalu ja maohaavandite raviks. Diktamoni ekstrakti pannakse ka haavadele, et need kiiremini paraneks. Newsweek, May 5, 1997 "Ketu" on koostanud Vahur Joala |
||
|
PK 674, EE0026 Tallinn |
||
|
© 1998 Eesti Psoriaasi Liit |