Ketu 3/97 (8) Psoriaasi_Liit
Eesti Psoriaasi Liit


Põhiteadmisi psoriaasist

Psoriaas ehk psori on pärilik krooniline nahahaigus, mis ei nakka. Psoriaatikuid on Eestis 2-3 protsenti elanikest, mis on ligilähedastelt samapalju kui näiteks suhkruhaigeid või liigesereumat põdevaid inimesi.

Psoriaas on individuaalne haigus, mille haiguspilt ja kulg erinevad eri inimestel. Haiguse meeliskohtadeks on põlved ja küünarnukid, peanahk ja ristluud ehk kohad, mis on vastuvõtlikud hõõrdumistele.

Psoriaas saab tihti alguse angiini või mingi muu põletikulise haiguse tagajärjel psoriasis gutatana ehk väikeselaigulise psoriaasina. See levib kogu kehale selgepiiriliste punaste laikudena, kus on pisut õhukest koorikut. Kui sellises staadiumis hoolikalt ravida, siis võib mööduda aastaid, enne kui psoriaas kordub.

Sageli muutub psoriaas hiljem psoriasis vulgariseks. Sel juhul on koorik haiguslaikudel paks ja laikude suurus vaheldub sentimeetrisest läbimõõdust kuni kümnesentimeetrise läbimõõduni või isegi enamanigi. See on psoriaasi tavaline vorm.

Eeltoodule lisaks tuntakse veel haruldlasi psoriaasi vorme: psoriasis pustulosa ehk mädane psoriaas ning psoriasis inversa.

Paljudel psoriaatikutel esineb psoriaasartriit ehk liigesepsoriaas. Tavaliselt esineb see sõrmede või varvaste tipmistes liigetes või selgroos, kuid see võib esineda mistahes liigeses. Sümptoomidelt on see samasugune kui reuma. Liigesepsoriaatikutel on peaaegu alati muutuseid küüntel, mis muutuvad on väliselt väga sarnasteks seente poolt kahjustatud küüntega. Seepärast võetakse küüntelt proov.

Seenhaigust on võimalik ravida ravimite abil, kuid küüntepsoriaasi vastu ei ole tõhusat ravi veel leitud.

Psoriaasi tekkepõhjus on , hoolimata jätkuvatest uurimustöödest senini tundmata. Psoraasi puhul on probleemiks see, et marrasnaha rakud arenevad liiga kiiresti. Nahale tekib rakkude kuhjatis. Kui rakud vananevad, siis tavaliselt tõusevad need naha pinnale, sarvestuvad ning eralduvad. Psoriaatiku nahas ei jõua rakud küpseda, vaid sarvestunud rakud takerduvad üksteise külge. Nii sünnib laike kattev kõõmakiht (ketud). Kui kraapida ketud ära, jääb järele punane verdimmitsev ala. See on märk sellest, et ketukihi all on normaalsest kiirem vereringlus. Psoriaatiku nahk on tavalisest paksem ja samas kergemini vigastatavam.

Nahal olevate laikude kraapimine või kõõma eemaldamine näiteks kareda harjaga võib halvendada haigust. Seda nimetatakse Köbneri efektiks. Vältige naha vigastusi! Kui miski sügeleb, ärge kratsige!

Psoriaas on päriliku eelsoodumusega haigus. Kui see on ühel vanematest, siis ühel neljast lapsest võib olla eelsoodumus psoriaasile. Kui mõlemal vanematest on psoriaas, siis kolmel lapsel neljast võib erinevatel elustaadiumitel tekkida psoriaas. Haigus esineb ühesuguse sagedusega nii naistel kui ka meestel. Haigus võib mõnel sugupõlvel vahele jääda.

Sageli tekib psoriaas murdeeas, mil väljanägemist peetakse eriti tähtsaks ja haigestumine võib tunduda siis eriti raskena. Kuid haigus võib ilmneda millises vanuses tahes imikust raugaeani.

Pärilikule eelsoodumusele lisaks on vajalik mingi väline põhjus sümptoomide esilekutsumiseks. Nendeks võivad olla naha põletus päikese käes, lõikehaav või psoriaatikule mittesobiv ravim. Ka stress võib käivitada psoriaasi. Needsamad põhjused võivad halvendada ka juba olemasoleva haiguse kulgu.

Kuna psoriaasi põhjust ei tunta, siis pole võimalik seda ravida ravimitega. Psoriaasi ravi algab alati kettude eemaldamisega, kuna ketukiht takistab ravimist. Saun ja duss eemaldavad ketud. Tõhusamaks tuleb aga lugeda õlis või vaseliinis segatud salitsüülhappe kasutamist.

Sage pesemine ja paljud ravid kuivatavad naha, mistõttu regulaarsel aluskreemide kasutamisel on tähtis osa psoriaasi ravil. Niiskele nahale (vahetult pesu järel) kantud kreem hoiab naha elastsena ja takistab selle pragunemist, millega väheneb risk põletike tekkeks. Aluskreeme on soovitav aegajalt vahetada, et nahk ei muutuks tundlikuks kreemi koostisosadele.

Kuna psoriaasi korral on probleemiks rakkude kiire arenemine, siis baseerub ravi tavaliselt rakkude jagunemise aeglustamisel. II-, III- ja IV-rühma kortisoonpreparaadid takistavad rakkude jagunemisele lisaks ka põletike teket ja vähendavad sügelemist. Kauaaegsel kasutamisel muudavad need aga naha rabedaks ja võivad kaasa aidata põletiku tekkele. Mõned nende koostisosad võivad aga osutuda nahale allergilisteks. Seetõttu ei ole neid soovitav kasutada järjest üle nelja nädala. Vahepeal hoitakse nahk puhtana ja pehmena aluskreemidega. Kortisoonkreemidega saavutatav ravitulemus ei ole aga kuigi püsiv.

Tõrvapreparaadid vähendavad sügelemist ja aeglustavad rakkude jagunemist. Kaasaegsed tõrvapreparaadid määrivad suhteliselt vähe riideid. Suvel tuleks aga nende kasutamist vältida, kuna nad võivad muuta naha tundlikuks päikesekiirgusele ka mahapesemise järel.

Ditranol ehk antraliin aeglustab samuti rakkude jagunemist. On oluline, et ditranoli määritakse vaid haiguskolletele. Siis ei põleta see tervet nahka. Varemalt hoiti ditranoli nahal kogu öö. Käesoleval ajal kasutatakse nn. minutiravi, mil kreemi hoitakse nahal 10-60 minutit ning seejärel pestakse see nahalt maha happelise pesuainega. Happelisus vähendab naha värvumist pruuniks ditranoli mõjul.

Ettevaatusabinõudest hoolimata võib kreem värvida ihu, rõivaid ja pesuruumide sisustust. Tekkinud plekke pole võimalik pestes eemaldada. Plekkide tekitamine on ditranoli ainus kahjulik omadus, mistõttu võivad seda kasutada lapsed, rasedad ja samuti sellised psoriaatikud, kes näiteks maksahaiguse tõttu ei või kasutada tablettravi. Valmistatakse ka ditranolipulki (Ditrastick), mis lihtsustavad ravimi kandmist haiguskolletele ja vähendavad sellega ka plekkide tekkimist.

Asitetriin on A-vitamiini derivaat, mida suu kaudu sissevõetuna kasutatakse kettude eemaldamiseks. Selle toimet suurendatakse tihti samaaegse PUVA-ravi kasutamisega. Asitetriini ohtlikuim kõrvalmõju seisneb selles, et see võib tekitada kahjustusi lootele emaihus. Ka maksahaiged ei tohiks seda kasutada.

Daivonex (Calcipotriol) on D3 vitamiini analoog, mida on saadaval nii salvina kui ka lahusena. Psoriaasi ravil peetakse Daivonexi sama tõhusaks kui III-grupi kortisoone. Samas ei too see endaga kaasa naha õhenemist nii nagu kortisoonide pikaajaline kasutamine. Soovitav on vältida selle kasutamist näo ja rindade piirkonnas.

Tuleb arvestada, et dieet avaldab mõju psoriaasi arengule. Kõige loomulikumana peetakse psoriaasi ravimisel ultraviolettkiirgust, mida saadakse päikeselt või vastavatest lampidest. Psoriaasi võib ravida peamiselt kahesuguse ultraviolettvalgusega. Õhukese koorikuga psori korral kasutatakse ultraviolettvalgust B ehk UVB-valgust. Paksu koorikuga psoriaasi ravitakse pikema lainepikkusega UVA-valgusega, mida kasutatakse ka kosmeetilistes solaariumites. Psoriaasi ravimiseks on sellest üksi vähe, mistõttu enne lambi kasutamist tehakse nahk kiirgusele tundlikumaks psoraleeni (või puvaleeni) tablettide abil või psoraleenilahuses vannitamisega. Seda nimetatakse PUVA-raviks.

Kui on võimalik kasutada PUVA-ravi töö- või kodukoha lähedal, häirib selline ravi suhteliselt vähe igapäevast elu. Haiguse tõsisema ägenemise korral või kui haigus on haaranud enda alla suuri nahapindu, on vajalik haiglaravi. Päikesevaestel aastaaegadel on soovitav sõita ilmastikuravireisidele lõunamaadesse. Seal merevesi koorib ketud ja päike ravib haiguskolded. Olulise faktorina tuleb lugeda ka keskkonna vahetust ja sellega kaasnevat stressi taandumist ning meeleolu paranemist. Samas tuleb olla aga üpriski ettevaatlik, et päike nahale liiga ei teeks.

Ilmastikuravi on ühiskonnale tunduvalt odavam kui sama pikk haiglaravi.

Haige nahk ja pidev ravi võivad tunduda tühja tööna ja aja raiskamisena, kuid regulaarse raviga võib ka kõige raskemas seisukorras olevat nahka ravida edukalt.

Suhtuge positiivselt oma seisukorda. Psoriaas kaob vaid siis, kui leiate ravi, mis on parim Teile. Ärge unustage, et Teie psoriaas on unikaalne ja need ravimeetodid, mis sobivad ühtedele, ei sobi alati teistele. Kui ravite end oma arsti juhatusel, siis katsuge ühiselt leida just Teile sobiv ravimeetod. Enne ravi algust konsulteerige alati oma nahaarstiga. Las arst jälgib regulaarselt ravi kulgu.

Teadmised haiguse taustast ja kvalifitseeritud õpetus haiguse ravimisel aitavad tunduvalt kaasa suhtumisele psoriaasi ja kodusele ravimisele. Kõike seda on võimalik õppida Eesti Psoriaasi Liidu poolt organiseeritavatel teabepäevadel. Lisaks ravivõtete õppimisele õpetatakse seal ka lõdvestuma ning vestlused saatusekaaslastega aitavad haigetel kergemini üle saada igapäevases elus tekkivatest psühholoogilistest raskustest.

			                       Koostanud Vahur Joala

Eesti Psoriaasi Liit
PK 674, EE0026 Tallinn

1998 Eesti Psoriaasi Liit