Ketu 2/97 (7)
Psoriaasi_Liit
Eesti Psoriaasi Liit

Suvi, päike ja valgusravi

Suvi ja päike on olnud tavaliselt psoriaasihaige kõige suuremad sõbrad. Suvel enamike psoriaatikute haiguse aktiivsus väheneb või haiguse sümptoomid kaovad täielikult. Päikesevaestel talve- ja kevadkuudel võtab psoriaas tavaliselt hoogu ja vaevab psoriaasihaigeid sõltuvalt psoriaasi tüübist rohkem või vähem. Seetõttu on soovitav sel ajal kasutada psoriaasi ravil valgusravi kunstlike valgusallikatega või siis võimaluse korral sõita päikesepaistelisele lõunamaale kliimaravile. Päike, kliima- ja valgusravi võivad aga valel kasutusel muutuda vaenlasteks. Seetõttu on vajalik teada, milline on õige ja tõhus valgusravi ja kuidas ennast kaitsta liigse päikese ja valgusravi väärkasutuse eest.

Käesolevas "Ketu" numbris vaatlemegi lähemalt valgusravi eri külgi: päikesevalgust, UVA- ja UVB-kiirgust, PUVA-ravi ja kliimaravi. Järgnevad jutukesed on kokku kogutud erinevate maade psoriaasiliitude väljaannetest ja osaliselt kordavad teineteist, kuid eks kordamine on tarkuse ema ja vigadest tuleks õppida. Aga ikka ja jälle me teeme üht ja sama viga - võtame päikest nii, et nahk tuleb maha. Ja seda igal suvel. Psoriaasihaigel on aga nahk just see kõige hellem ja olulisem organ, mida tuleks võimalikult palju säästa igasuguste kahjustuste eest. Seepärast õppigem tundma valgust kui meie sõpra ja samas väga salakavalat vaenlast.
                              Vahur Joala

Miks valgus on psoriaasihaigele kasulik?

Psoriaasihaige naharakud jagunevad normaalsetest kiiremini. Rakud ei jõua valmida ning tagajärjeks on naha sarvkihi paksenemine. Psoriaasile iseloomulik kettude teke tulenebki marrasnaha rakkude tavalisest kiiremast arengust. Seetõttu ongi psoriaasi ravi üheks eesmärgisks pidurdada naharakkude normaalsest kiiremat arenemist. Päikesekiirguse mõjul sünnib nahas D3-vitamiin, mis pidurdab rakkude arengut. Seepärast ongi psoriaasi ravil soovitav kasutada päikesevalgust.

Ultraviolettkiirgus

Psoriaasirakkude arengut ei pidurda kogu päikesekiirguse spekter, vaid osa sellest - ultraviolettkiirgus. Teatavasti on valgus osa elektromagneetilisest kiirgusest. Sõltuvalt elektromagneetilise kiirguse lainepikkusest võib neid jagada suures joones järgmiselt:



Ultaviolettkiirgus (UV) on silmale nähtamatu. See jagatakse omakorda kolmeks: UVA (320-400 nm), UVB (290-320 nm) ja UVC (100-290 nm).



Päikesekiirgusest ei jõua atmosfääri ülakihtidesse kosmilised ja röntgenkiired. Atmosfääris hapnik ja osoon filtreerivad sellele lisaks veel välja ka kõik elektromagnetkiired, millede lainepikkus on lühem kui 290 nm. Seega ei jõa meieni ka UVC-kiirgus.

UVA, UVB , SUP ja PUVA.

Uurimused on osutanud, et kõige tõhusamaks psoriaasi ravil on ultraviolettkiirgus lainepikkusega 311-313 nm. Seega on kõige tõhusamaks UVB-kiirgus. UVA-kiirguse mõju psoriaasi ravil ilma valgustundlikkust tõstvate aineteta on peaaegu olematu. UVA-kiirgusel on nahale peamiselt pruunistav mõju. UVA-kiirgus läbib aknaklaasi, aga UVB-kiirgus ei. Solaariumites kasutatavad lambid kiirgavadki peamiselt UVA-valgust ja nendest pole olulist abi psoriaasi ravil. Solaariumi mõistlik kasutamine parandab siiski naha üldist olukorda ja kaitseb nahka päikesevalguse liigse mõju eest.

UVA ja UVB lampidele lisaks valmistatakse veel nn. SUP-lampe, mis kiirgavad UVB- ja UVA-kiirguste segu ning nende kasutamine psoriaasi ravil on osutunud efektiivseks. SUP-lampide poolt kiiratav ultraviolettvalgus on kõige lähedasem päikesekiirguse spektrile. SUP-valgust kasutatakse peamiselt õhukesekihilise psoriaasi ravil.

Paksukihilise psoriaasi ravil kasutatakse UVA-valgust koos naha valgustundlikkust tõstvate ainetega. Naha valgustundlikkust tõstetakse psoraleenitablettide, -kreemide või -vannide abil. Sellist ravi kutsutakse PUVA-raviks. PUVA-ravi on osutunud küllaltki tõhusaks, kuid selle kasutamine nõuab ranget arstlikku järelvalvet. Valesti kasutatuna võib see endaga kaasa tuua vägagi ebasoovitavaid kõrvalmõjusid nagu näiteks põletused, nahavähk jne.

Päikesevalgus ja kliimaravi

Päikesevalguse ravivat toimet psoriaasi korral on täheldatud aastasadu ja seda on tõestatud ka teaduslikult. Kliimaraviks nimetatakse naha ravimist päikesevalguse ja merevee koosmõjul.

Kuna meie kliimavööndis päikesepaistelisi päevi on suhteliselt vähe, siis tuleks päikesevalgusega ravimine asendada talvel ja kevadel kunstliku valgusega (UVB- ja SUP-lambid) või võimaluse korral sõita lõunamaa kuurorditesse.

Päikesevalguse mõjul paraneb kõige paremini väikeselaiguline psoriaas. Liigestel, juustes, peopesades ja taldadel olevat psoriaasi on aga päikese abil tunduvalt raskem ravida.

Kui psoriaasi esineb kogu kehal ja see on villiline või tugevalt põletikuline, tuleks päikesevalguse kasutamisest võimalike riskide tõttu loobuda.

Kui varasematest kogemustest on teada, et nahk alati põleb ja ei pruunistu (naha valgustundlikuse rühm I), siis pole kliimaravi soovitav. Samuti ei kõlba kliimaravi sellistele, kellel on olnud pahaloomulist nahakasvajat.

Naha tüübid valgustundlikkuse põhjal

Tavaliselt kasutatakse kahte erinevat naha valgustundlikkuse klassifikatsiooni. Allpool toome ära mõlemad.

Naha
tüüp
Naha algne
värvus
Tundlikkus
UV-kiirgusele
Päikeses põlemine ja
pruunistumine
I
valgeeriti tundlikpõleb alati, ei pruunistu kunagi
II
valgeeriti tundlikpõleb alati, pruunistub hästi vähe
III
valgetundlikpõleb suhteliselt kergesti, pruunistub
aeglaselt, pruunistus helepruun
IV
helepruunpisut tundlikpõleb vahetevahel,
pruunistus suhteliselt pruun
V
pruunvähetundlikpõleb harva, pruunistub tugevalt,
pruunistus tumepruun
VI
sokolaadipruun, mustmitte tundlikei põle kunagi

Naha tüüpReaktsioon päikesele Kaitseaeg põletusele
I
Põleb alati, ei pruunistu kunagi5-10 min
II
Põleb alati, pruunistub vähe10-20 min
III
Vahest põleb, pruunistub hästi20-30 min
IV
Ei põle kunagi, pruunistus hästi40 min

Järgnevalt kasutame oma määratlustes peamiselt teist klassifikatsiooni, kuna selle põhjal on igaühel lihtne määrata oma naha tüüp.

Iga inimene peaks tundma oma naha valgustundlikkust, sest sellest sõltuvad tema võimalused elukutse valikul, puhkuse ja kliima- ning valgusravi planeerimisel ja päikesekreemi valikul.

Päikesevalguse kasutamine tuleb kõne alla II-IV nahatüübi korral.

Kliimaravi

Kliimaravi koosneb peamiselt päikese, merevee ja puhkuse koosmõjust psoriaasihaige nahale. On teada, et stress mõjub väga halvasti psoriaatiku nahale. Üldiselt stress halvendab psoriaasihaige olukorda või koguni käivitab haigusprotsessi. Seepärast on puhkusel vägagi tähtis roll psoriaasi ravil. Unustada tuleks kõik igapäevased mured, olla looduses, võtta päikest, loobuda suitsetamisest ja alkoholist.

Esimestel päevadel tuleks päikese käes olla lühikest aega, kuna naha põletamine päikesekiirguses võib käivitada haigusprotsessi kogu nahal. Esimestel nädalatel tuleks vältida keskpäevast päikest ajavahemikul 11-15 vahel. Naha pruunistumine annab võimaluse lisada päikeses oleku aega. Eriti ettevaatlik tuleks olla kevadel lõunamaadesse puhkusele sõites, sest kevadel pole nahk veel päikesega harjunud ja teises kliimavööndis mõjub päkesekiirgus meie nahale meile harjumatul kombel, mistõttu naha vigastamise oht on mitmekordne. Soovitav oleks enne lõunamaadesse sõitmist harjutada nahka koduse päikese või siis kunstliku ultraviolettvalguse abil. Sel puhul võib kindel olla, et naha ravi on tunduvalt effektiivsem ja naha vigastamise oht väiksem.

Esimestel kordadel tuleks sõltuvalt päevitamise kohast ja naha tüübist piirduda päevitusajaga 10-30 minutit. Kui järgmisel päeval nahk pole punetunud, võib päevituse aega lisada 30-45 minutini. Päevitusaja kestuse lisamisel tuleb aga arvesse võtta naha tüüpi, kliimavööndit, kõrgust merepinnast, päikeses viibimise kellaaega ja aastaaega. Samuti tuleb arvestada pilvisusega, sest pilves ilmaga on päikesekiirguse mõju kaks korda väiksem kui pilvitu ilma korral.

Ujumine ja vannis suplemine aitavad tavaliselt kaasa kliimaravi kasulikkusele, sest ketud eralduvad nahalt kergemini ja päikesevalgus pääseb sedasi kergemini naharakkudeni. Tuleb aga arvestada, et päikesekiired mõjuvad läbi vee, mistõttu ka vees on võimalik oma nahk ära põletada.

Psoriaasi kliimaravi soovitav pikkus on kolm kuni neli nädalat.

Soovitav on kasutada päikesekreeme ja seda eriti näole, ninale ja õlgadele. Ravitavatele kohtadele päikesekreemi panek pole soovitav. Pruunistumist parandavate kreemide kasutamine psoriaasi korral pole soovitav. Päikese eest tuleks kaitsta eelkõige suguorganeid. Üldreeglina oleks soovitav võtta päikest võimalikult suurele nahapinnale. Päevitusriiete suurust pole mõistlik vahetada, sest päevitusriiete varjus olnud nahk põleb hästi kergelt. Pärast päevitust tuleks kasutada nahka niisutavaid kreeme ja kaitsta nahka riietega üleliigse päikesevalguse eest. Vee ja soola kaotuse vältimiseks tuleb juua rikkalikult vedelikke ja süüa pisut soolaseid suupisteid.

Päevituskreemi kaitsetegur määrab, mitu korda kauem võib selle kasutaja olla päikese käes võrreldes ilma seda kreemi kasutamata. Seega päevituskreemi mõju on igal kasutajal pisut erinev. Kui nahk kannatab päikese käes olekut ilma kreemita 15 minutit, siis päevituskreem kaitseteguriga 5 võimaldab päikeses olekut 75 minutit. Oluline on mõista, et päevituskreemi kaitsetegur ei tähenda, kui mitu tundi võib ohutult päikest võtta, vaid see on tõepoolest kordaja, mis võimaldab määrata igaühele indivinduaalselt aja, mille jooksul võib olla päikesekiirguses, ilma et nahk põleks.

Arvestada tuleb ka seda, et USA-s ja Euroopas määratletakse kaitsetegurit erinevalt, mistõttu tooted pole omavahel otseselt võrreldavad. Rusikareegel on, et ameerika kaitsetegur on kolmandiku võrra Euroopa omast suurem.

Kui päevituskreemi pudelilt leidub märge "waterproof" ehk veekindel, siis see tähendab, et ujuda võib 80 minutit, enne kui päevituskreem nahalt uhtub. Märgend "water resistant" ehk veele vastupidav tähendab, et päevituskreem võimaldab 40-minutilist ujumist.

Ravimid ja päikesekiirgus

Mitmetel ravimitel on omadus tõsta naha valgustundlikkust. Seetõttu on soovitav selliste ravimite kasutamine lõpetada juba aegsasti enne kliimaravi või valgusravi algust. Ka kosmeetilised tooted võivad sisaldada naha valgustundlikkust tõstvaid aineid, mistõttu tuleks enne valgusravi või kliimaravi algust konsulteerida arstiga.

Naha valgustundlikkust tõstvate ravimite nimekiri on küllaltki pikk, mistõttu nende kõikide ülesloetlemine siin oleks võimatu. Eelkõige tuleks psoriaatikutel enne kliimaravi algust loobuda tõrvapreparaatide ja ditranoli kasutamisest. Samuti retinoidid tõstavad tunduvalt naha valgustundlikkust. Järgnevalt loetleme üles mõningaid ravimeid, mis tõstavad naha valgusetundlikkust:
  1. Antibiootikumid: tetratsükliin, griseofulviin,tuberkuloosiravim isoniatsiin,...
  2. Diureedid e. vett eemaldavad ravimid: furosemiid,...
  3. Südame ja veresoonkonna ravimid: hydralatsiin, kinidiin,...
  4. Suhkruhaiguse ravimid: kloorpropamiid, tolbutamiid,...
  5. Antihistamiinid: prometasiin, difenhydramiin.
  6. Mõningad rahustid ja depressiooniravimid: promatsiin, amitriptyliin,...
  7. Tsütostaatikud: fluorourasiil, metotrksaat, vinblastiin,...
Eelpooltoodud nimekiri ei ole mingil juhul täiuslik ja täpsema informatsiooni saamiseks tuleks pöörduda oma nahaarsti poole.

Ka mõningad kemikaalid võivad lisada naha tundlikkust ultraviolettkiirgusele. Näiteks:
  1. Deodorandid, seebid ja habemeajamisvedelikud.
  2. Kosmeetikas kasutatavad õlid.
  3. Tätoveerimisel kasutatav kadmiumsulfiid.
  4. Antiseptiline aine heksaklorofeen.
  5. Mõningad värvained.
Taimedki võivad sisaldada valgustundlikkust tõstvaid aineid:
  1. Mitmesugused putked.
  2. Till, seller, petersell, porgand.
  3. Aniis, tsitrusviljad.
Tunne nahavähi tunnuseid

Kuigi päikesekiirgusel on raviv toime psoriaasi korral, tuleb teada ka ohtusid, mis võivad kaasneda selle vääral kasutamisel. Väga sagedaseks väärkasutuse tulemuseks on nahavähk.
  • Nahk pakseneb ja muutub värvilt pruuniks, mustaks, pärlmutriks, parkunuks või mitmevärviliseks.
  • Sünnimärgid muudavad värvi, kuju või tihedust; muutuvad väliskujult ebakorrapärasteks või nende muster muutub.
  • Nahale tekivad laigud, mis sügelevad, valutavad, veritsevad või milledele tekivad kärnad või nahk koorub.
  • Valutav haavand nahal, mis ei parane nelja nädala jooksul või mis kasvab umbe ja avaneb uuesti.
Ükskõik millise eelpoolnimetatud tunnuse tekkimisel tuleks otsekohe pöörduda arsti poole.

Kokkuvõtteks

Päikesekiirgus ja laiemalt võttes kliimaravi on üks paremaid psoriaasi ravimise meetodeid. Naha ravimine päikese abil ei tohi aga tunduda ravimisena. Sellest tuleb tunda naudingut. Puhka ja toitu tervislikult. Naudi Eestimaa lühikesest suvest ja võimaluse korral käi hankimas lisaenergiat lõunamaadest. Ole ettevaatlik, et nahale liiga ei tee ja enne kliimaravi algust konsulteeri arstiga.

Toredaid päikesepaistelisi hetki!

Kasutatud kirjandus:
  1. Hannuksela, Matti. Auringon parantava ja polttava voima. Käytännön Lääkäri 33 , 1990, lk. 99-104.
  2. Jeskanen, Leila. Suojaa liialta auringolta. Psori, 2, 1994, lk. 16-17.
  3. UVB. National Psoriasis Foundation, 1991.
  4. Sunshine & Psoriasis. National Psoriasis Foundation.
  5. Ilmastohoito. Psoriasisliitto.

Eesti Psoriaasi Liit
PK 674, EE0026 Tallinn

© 1998 Eesti Psoriaasi Liit