Ketu 1/97 (6) |
![]() |
|
2) retseptorid saadavad teate edasi närvisüsteemi kaudu; 3) seljaaju ja peaaju võtavad signaali vastu ja töötlevad seda; 4) tingitud ja tingimatu kratsimine algavad. Osal inimestest tekib sügelus kokkupuutes veega või päikesepõletuse tagajärjel. Kuumus, külm või koguni suguühe võivad põhjustada sügelemist. Tundlikumad psoriaasihaiged kannatavad sügeluse käes ainuüksi õhu liikumisst nende nahal. Kratsimine, nii loomulikuna kui see ka tundub, on psoriaasihaigele kahjulik. Kratsimine ei leevenda tingimata kiuslikku aistingut, vaid võib esile kutsuda nn. Köbneri-efekti ehk psoriaasi tekke ärritunud nahale. Kerge hõõrumine peopesaga või pigistamine on soovitatavam kui küüntega kratsimine. NPF Pharmacy News 1996 Isegi parim ravi võib anda mitterahuldavaid tulemusi, kuid järgnevad näpunäited võivad osutuda kasulikuks:
Hiljem avastati, et rakkude poolt toodetud lained levivad piki raku membraani pinda elektro-akustiliste lainetena. Maksimaalne lainepikkus sellistele lainetele, mis tagavad raku toimimise (ainete siirdamine, vahetus jne.) on just millimeetrialal. Katsed osutasid, et nii rakud kui kogu organism reageerivad aktiivselt välispidistele elektromagnetilistele mõjutustele millimeetrialal. Aastal 1977 alustati Venemaa haiglates laialdlaselt millimeetriala elektromagnetiliste lainete kasutus erinevate haiguste ravil. Selgus, et on olemas kolm eriti tõhusat lainepikkust: 4,9 mm, 5,6 mm, 7,1 mm. Iga sellise lainepikkuse jaoks on valmistatud tuhandeid raviseadmeid. On selgunud, et väga häid tulemusi saadakse ka erinevate lainepikkuskombinatsioonide samaaegsel kasutamisel. Bioloogidel on tekkinud arusaam, et tegemist ei ole elektromagnetilise kiirguse soojusliku toimega vaid haiguse tagajärjel nõrgenenud rakkudele antakse teatud informatsioonihulk, mis aktiviseerib rakus bioloogilis-keemilised vahendusprotsessid. Millimeetrialala elektromagneetilist kiirgust on edukalt kasutatud otseselt nn. bioloogiliselt aktiivsetele punktidele inimorganismis ja samuti lahtiste haavade ravil. Kiirgust on kasutatud ka üheskoos ravimitega. Häid tulemusi on saavutatud ka sellise raske haiguse kui psoriaasi ravil. Millimeetriala elektromagnetilisi laineid on edukalt kasutatud ka naharakkude toimingu ergutamiseks: naharakud käiksid nagu noorenduskuuril. Seda seletatakse sellega, et naharakud võtavad vastu elektromagnetilise signaali, mis sunnib naharakke lisama vee hulka rakus. Sellega kasvab naharakkude aktiivsus ja nahk vananeb aeglasemalt. Lühendatult ajakirjast "Radio", 4, 1995, lk.9-10 Psoriaasihaiged saavad pöörduda arsti vastuvõtule kolmel päeval nädalas ajavahemikul 8-15 ja kahel päeval nädalas 11-18. Üldjuhul pääseb arsti vastuvõtule nädala jooksul. Haigestumus psoriaasi tundub olevat suurem linnas kui maakonnas. Ilmselt on tegemist sellega, et maalt on sageli piiratud majanduslike võimaluste tõttu kvalifitseeritud eriarsti vastuvõtule minek raskendatud. Eesti Tervishoiustatistika aastaraamatu andmetel on kõrgeim haigestumus psoriaasi linnadest ja maakondadest Pärnus, Tartus, Tallinnas - diagnoosi panek nõuab ilmselt kvalifitseeritud arsti. Ravivõimalused on head, eriti linnas. Suvel on ravis olulised päike ja meresuplused, mis Pärnus ja selle lähikonnas on igale haigele kättesaadavad. 1995.a. novembrist on meil võimalik ravida haigeid ( psoriaas, atoopiline dermatiit, akne) Rootsi Psoriaasi Liidult Eesti Psoriaasi Liidule kingitud UVB kabiiniga. Kasutame seda Pärnu Nahahaiguste Haigla ja Eesti Psoriaasi Liidu vahel sõlmitud lepingu alusel. Põhiliselt on ravitud psoriaasihaigeid. Näiteks ajavahemikul novembrist 1995 kuni august 1996 tehti Pärnu Nahahaiguste Haiglas UVB-protseduure kokku 4200. Kokku tehti raviprotseduure enam kui 300-le isikule. Neist ligi kahelsajal oli psoriaasi diagnoos. Arvame, et psoriaasi ravi peab olema kompleksne. See peab haarama salvravi kõrval ka haige elukorraldust (tuleb vabaneda pingetest), riietust, toitumist. Oluline on ravis ka vesiravi (duss, vann). Iga haige ravi on individuaalne, kuivõrd iga haige on isiksus. Oleks hea, kui psoriaasihaigel oleks võimalik saada nõu psühholoogilt, sest sageli ei osata või ei suudeta oma pingetest vabaneda. Oluline oleks Eesti Sotsiaalministeeriumil uuesti läbi vaadata psoriaasihaigetele soodusravimite väljakirjutamise kord. Taimi PohlakLühendatult kirjast Eesti Psoriaasi Liidule 04.09.1996 Kui aga nahk on talvel muutunud hapraks, kuivaks või psoriaas on süvenenud, tuleks pöörduda spetsialistide poole, kelle juhendamisel oleks võimalik naha olukorda parandada. Vahest aitab nahale antavast valgusravist, mõnikord on vajalik kasutada ravisalve. Raskematel juhtudel tuleb aga kasutusele võtta veelgi keerukamaid ravimeetodeid. Saunas või dusi all eemaldab kuum pesuvesi nahka kaitsva rasvakihi. Sellele aitavad kaasa karedad nuustikud ja tugeva- toimelised pesuained. Kuiva naha korral on naha hooldusvõtted väga lihtsad: tihemini niisutada nahka aluskreemidega, vähem seebi ja pesuvahendite kasutamist. Pesta ei tuleks väga tihti ja pesemisel kasutada leiget vett. Seepi ja sampooni kasutades tuleks neid tugevalt lahjendada. Soovitav oleks kasutada spetsiaalseid kuivale nahale mõelduid pesuvahendeid. Pesemisvahendite asemel võib kasutada ka pesemist aluskreemiga, mis sisaldab umbes 60% vett. Kindlat, kõikidele sobivat pesemisviisi ei ole olemas. Osal inimestel näonahk kuivab kergesti, aga juuksed ja juustealune nahk rasvuvad kergesti, teistel nahk kätel ja jalgadel praguneb kergesti, aga muu nahk kannatab talviseid tingimusi hästi. Mõnikord on raske loobuda juba tuttavast, pikka aega kasutusel olnud pesuvahendist. Sel juhul võiks proovida esialgu pesuaine lahjendamist. Selge on see, et sobivaima nahahooldusvahendi leiab igaüks ise proovimise teel. Väheärritavate pesuvahendite leidmiseks on olemas lihtsad võtted. Tugevad aroomid ja värvus osutavad üldiselt ärritavatele pesuainetele ja nende kasutamist tuleks vältida. Kui nahk ärritub, siis tuleks selle põhjus leida võimalikult kiiresti, et vältida naha pöördumatut kahjustamist. Tavaliselt on põhjuse (põhjuste) ülesleidmine vägagi keeruline ja sarnane detektiivi tööga. Alustada võiks sellest, et kõrvaldada kõikvõimalikud ärrituste allikad. Näiteks tuleks loobuda higistama ajavatest jalanõudest, villastest riietest või halvasti õhku läbilaskvatest sünteetilistest kangastest. Ka võimalikku toidust põhjustatud nahaärritust tuleks uurida.
|
||
PK 674, EE0026 Tallinn |
© 1998 Eesti Psoriaasi Liit |