Ketu 2/94 (2) Psoriaasi_Liit
Eesti Psoriaasi Liit

Mis on psoriaas ?

Psoriaas on üldine naha- ja liigestehaigus. See ei ole nakkav ega tulene halvast hügieenist. Psoriaas on päriliku eelsoodumusega haigus, mida põeb 2-3 protsenti Eesti elanikest.

Psoriaas on individuaalne haigus, mille haiguspilt ja kulg erinevad eri inimestel. Psoriaasihaige naharakud jagunevad normaalsetest kiiremini. Rakud ei jõua valmida ning tagajärjeks on naha sarvkihi paksenemine. Haiguse meeliskohtadeks on põlved ja küünarnukid , peanahk ja ristluud ehk kohad, mis on vastuvõtlikud hõõrdumistele. Osadel psoriaatikutel on väikesekoldeline psoriaasilööve, aga see võib haarata enda alla ulatuslikke nahapindu.

Paljudel psoriaatikutel esineb proriaatiline artriit ehk liigesepsoriaas. Tavaliselt esineb see sõrmede või varvaste tipmistes liigestes või selgroos, kuid see võib esineda mistahes liigestes. Sümptoomidelt on see samasugune kui reuma.

Psoriaas saab tihti alguse angiini või mingi muu põletikulise haiguse tagajärjel. Ka stress võib käivitada psoriaasi. Needsamad põhjused võivad halvendada ka juba olemasoleva haiguse kulgu.

Psoriaas on päriliku eelsoodumusega haigus, mida antakse ühelt sugupõlvelt teisele edasi geenide kaudu. Kui mõlemal vanematest on psoriaas, siis kolmel lapsel neljast võib erinevatel elustaadiumitel tekkida psoriaas. Haigus võib mõnel sugupõlvel vahele jääda.

Oluline on teada, et psoriaas ei ole nakkav. Psoriaas on teistele sama ohtlik kui tedretähnid.

Aidakem ennast !

Selleks, et ennast ravida, peavad olema täidetud mõningad hädavajalikud tingimused. Kõigepealt peab haigel olema tahtmine ennast ravida ja püsivust ravikuuri läbiviimisel. Tuleb uskuda, et see kõik, mis ette võetakse, ka tulemuse annab. Sellele lisaks peavad olema tingimused ravimiseks. Haige vajab ravimeid, raviseadmeid ja kvalifitseeritud arstiabi. Vajalikud oleks ruumid raviprotseduuride läbiviimiseks. Haige vajab ka mitmekülgseid teadmisi oma haigusest ning selle ravist.

Psoriaasi Liit ei ole arst ega kavatsegi arsti asendada. Meie eesmärgiks on luua selline sotsiaalne keskkond, et ravimine oleks võimalik. Me vajame selleks tihedat koostööd arstidega ning erialatedlastega, riigijuhtide ja ärimeestega, ravimitootjate ja apteekritega.

Ei tasu aga loota, et keegi meile raviks vajalikud tingimused kätte tooks. Nende nimel tuleb võidelda ja teha kõvasti tööd. Seega meid, psoriaasihaigeid, suudame abistada vaid me ise. Selleks on aga vaja, et meid oleks võimalikult palju ja nende hulgas hästi palju teotahtelisi inimesi, kes vahest on valmis ka peaga vastu seina jooksma. Kui meie liit jalad alla on saanud, küll siis ka abistajaid leidub. Kui riigitegelased lõpuks aru saavad, et meie tegevus riigi raha kokku hoida aitab ning arstidel tööd parandada võimaldab, küll siis meile ka riiklikku abi leidub, nagu seda on leidunud meie naabritel Põhjamaades.

Rootsist kogemusi saamas

Märtsikuus viibisid Rootsi Psoriaasiliidul (PSO) külas kolm nahaarsti Eestist ( dr. Taimi Pohlak Pärnust, dr. Tiiu Tölpt ja Kersti Kivimägi Tallinnast ). Eesmärgiks oli tutvuda sealsete päevaravikeskustega. Viibisime kahes ravikeskuses Stockholmis ja ühes Nynåshamnis
( väikelinnas ~50 km Stockholmist lõunapool ).

Selliseid ravikeskusi on eksisteerinud juba 15 aastat ja selle ajaga on Stockholmis psoriaasihaigetele haiglakohti alles jäänud vaid 25. Viimased on mõeldud rasketele haigusjuhtudele.

PSO ravikeskusi on Rootsis kokku sadakond, kuus neist Stockholmis. Igapäevane külastuste arv ulatub 160-180-ni. Nad on avatud varahommikust õhtu kella kaheksani ( võimalus protseduuridel käia enne ja peale tööd ning päeva vältel ). Ravikeskusi finantseerib Rootsi riik. Majanduslikult on sellised ravikeskused end õigustanud: haiglaravil kulutas riik ühe haige ülalpidamiseks 800 SEK ööpäevas, päevaravikeskuses 190 SEK-i.

Protseduuridele kulub päevas keskmiselt 1-2 tundi, haiged saavad ööbida kodus, ei pea puuduma pikaajaliselt töölt, enamik tülikaid raviprotseduure tehakse väljaspool kodu.

Igas ravikeskuses on naiste- ja meesteosakonnad eraldi. Mõlemal pool on pidevalt töös üks kogemustega meditsiiniõde ja õe abiline, kes abistavad protseduuridel ja juhendavad ravi kulgu. Vastavalt vajadusele kutsutakse ravikeskusesse konsulteerima nahaarst ( tavaliselt 1-2 korda nädalas või harvemini ).

Protseduuride lõppedes on võimalus meeldivas puhkenurgas nautida kohvi ja küpsetisi. Haige tasub ühe külastuse eest 25 SEK-i (sõltumata protseduuride hulgast). Rootsis võib iga inimene aastas kulutada enda ravimiseks 1600 SEK-i (kaasaarvatud apteegist ostetud ravimid). Kui ravivajadused ületavad selle summa, kompenseerib ülejäänud ravikulud riik, andes haigele nn. "kollase kaardi", mille esitamisel on kõik ülejäänud mistahes ravimid ja protseduurid praktiliselt tasuta. Sama põhimõte on ka PSO ravikeskustes.

Ravikeskustes on patsientidele võimalikud järgmised protseduurid:

    * saunaravi ( enne leili kreemitatakse haiguskolded neutraalse aluskreemiga või kooriva kreemiga, sest leilil ja kreemil on hea ketendust kooriv efekt )
    * duss
    * ravivannid
    * valgusravi ( UVB ja PUVA )
    * kreemitamine
    * suuremates keskustes jalgaderavi kabinetid.
Kasutatatakse vaid kohapeal olevaid ravimeid. Neist enamkasutatavad olid :

    * ditranoolsalvid 0,25 ... 4 %
    * Daivonex
    * tõrvapreparaadid ( sampoon, kreemid, losjonid )
    * koorivad salvid salitsüülhappe ja karbamiidiga
    * nahaseene vastased kreemid ( jalgadele )
    * pesemisvahenditeks Lactacyd, Apobase seep
    * aluskreemid
Nende preparaatide kasutamiseks polnud vajalik arsti eriluba. Ravi jälgib ja annab soovitusi vastutav meditsiiniõde. Hormoonpreparaadid ja suu kaudu manustatavad ravimid määrab arst.

Selline ravivõimalus, mis ei häirinud igapäevaelu, tundus psoriaasihaigetele sobilik olevat. Ravikeskuste interjöör oli meeldiv, haiged tundsid seal end turvaliselt.

Perspektiivis oleks ka Eestisse selliste ravikeskuste rajamine. Meie praeguses raskes majanduslikus ja stressirohkes elus on haiglaravi kahtlemata psoriaasihaigetele väga vajalik - lisaks kogenud arstide meditsiinilisele abile saab haige puhata igapäeva muredest ja probleemidest ( mis pole sugugi tähtsusetu psoriaasi ravis ). Kuid lootes meie majandusliku olukorra paranemisele ja teiste riikide kümnete aastate pikkusele kogemusele peaksid sellised ravikeskused ka siin end õigustama.
                                                       Kersti Kivimägi

Daivonex

Viimase kolmekümne aasta kõige suuremaks sammuks psoriaasi ravil võib lugeda Calcipotrioli-nimelise ravimi väljatöötamist Taani ravimifirma Leo Laboratories poolt. Tegemist on vitamiini D3 analoogiga, mille võime ravida psoriaasi avastati 1985. aastal.

Psoriaasile iseloomulik kettude teke tuleneb marrasknaha rakkude tavalisest kiirema arengust. D3-vitamiin, mis sünnib nahas päikesekiirguse toimel, pidurdab rakkude arengut. Seda omadust peetigi silmas Calcipotrioli väljaarendamisel. Samas puuduvad sellel D-vitamiinile omased kõrvalmõjud.

Calcipotrioli sisaldavaks ravimiks on Daivonex. Kanadas, Iirimaal, Kreekas ja Suur-Britannias on analoogse ravimi nimeks Dovonex. Esialgu on Daivonexi saadaval vaid kreemina. Praegu tehakse aga uuringuid ravimi kasutamiseks suu kaudu. Esialgu sellist toodet aga kusagil müügil ei ole. Välja on töötatud Daivonexi lahus peanaha raviks.

Psoriaasi ravil peetakse Calcipotrioli sama tõhusaks kui III-grupi kortisoone. Samas ei too see esialgsete uuringute põhjal endaga kaasa naha õhenemist nii nagu kortisoonide pikaajaline kasutamine. Samas aga on leitud, et ravim võib esile kutsuda kerget kuid mööduvat naha ärritust, mistõttu soovitatakse selle kasutamist vältida näo piirkonnas. Liigestepiirkonnas tuleks ravimit nahale kanda hästi õhukese kihina. Ravimi määrimise järel tuleb käsi pesta eriti hoolikalt.

Calcipotrioli kasutatakse kaks korda päevas kuni haiguse tundemärgid kaovad. Suurel osal haigetest annab ravimine soovitud tulemuse 1-2-nädalase ravikuuri möödudes. Vajadusel võib ravikuuri jätkata, kuid maksimaalseks ravikuuri kestvuseks peetakse kaheksat nädalat.

On eriti oluline, et ravimit ei kasutata liiga palju. Suurimaks koguseks nädalas on 100 grammi. Kui kasutada ravimit suuremates kogustes, võib see imenduda naha kaudu verre ja sellega rikkuda vere ja kaltsiumi tasakaalu. See taastub aga kiiresti pärast ravimise lõpetamist. Seepärast tuleks enne soovitatust suuremate annuste kasutamist konsulteerida arstiga.

Calcipotrioli ei soovitata kasutada lastel ja rasedatel. Samuti ei sobi see ravim ägeda psoriaasi korral.

Kuigi Calcipotriol on tõhus ja ravimehhanism on sama kui päikesekiirgusel, ei tohi ilmastikuravi ära unustada. Seepärast on soovitav võimalikult efektiivselt ära kasutada Eestimaa suhteliselt lühikest suve. Calcipotrioli ravi võib talveperioodil ühildada valgusraviga, näiteks UVB-valgusega.

Eesti Psoriaasi Liit
PK 674, EE0026 Tallinn

© 1998 Eesti Psoriaasi Liit