Mis on psoriaas ?
Psoriaas on üldine naha- ja liigestehaigus. See ei ole nakkav ega tulene halvast
hügieenist. Psoriaas on päriliku eelsoodumusega haigus, mida põeb 2-3 protsenti
Eesti elanikest.
Psoriaas on individuaalne haigus, mille haiguspilt ja kulg erinevad eri
inimestel. Psoriaasihaige naharakud jagunevad normaalsetest kiiremini. Rakud ei
jõua valmida ning tagajärjeks on naha sarvkihi paksenemine. Haiguse
meeliskohtadeks on põlved ja küünarnukid , peanahk ja ristluud ehk kohad, mis
on vastuvõtlikud hõõrdumistele. Osadel psoriaatikutel on väikesekoldeline
psoriaasilööve, aga see võib haarata enda alla ulatuslikke nahapindu.
Paljudel psoriaatikutel esineb proriaatiline artriit ehk liigesepsoriaas.
Tavaliselt esineb see sõrmede või varvaste tipmistes liigestes või selgroos,
kuid see võib esineda mistahes liigestes. Sümptoomidelt on see samasugune kui reuma.
Psoriaas saab tihti alguse angiini või mingi muu põletikulise haiguse tagajärjel.
Ka stress võib käivitada psoriaasi. Needsamad põhjused võivad halvendada ka
juba olemasoleva haiguse kulgu.
Psoriaas on päriliku eelsoodumusega haigus, mida antakse ühelt sugupõlvelt
teisele edasi geenide kaudu. Kui mõlemal vanematest on psoriaas, siis kolmel
lapsel neljast võib erinevatel elustaadiumitel tekkida psoriaas. Haigus võib
mõnel sugupõlvel vahele jääda.
Oluline on teada, et psoriaas ei ole nakkav. Psoriaas on teistele sama ohtlik
kui tedretähnid.
Aidakem ennast !
Selleks, et ennast ravida, peavad olema täidetud mõningad hädavajalikud tingimused.
Kõigepealt peab haigel olema tahtmine ennast ravida ja püsivust ravikuuri
läbiviimisel. Tuleb uskuda, et see kõik, mis ette võetakse, ka tulemuse annab.
Sellele lisaks peavad olema tingimused ravimiseks. Haige vajab ravimeid,
raviseadmeid ja kvalifitseeritud arstiabi. Vajalikud oleks ruumid
raviprotseduuride läbiviimiseks. Haige vajab ka mitmekülgseid teadmisi oma
haigusest ning selle ravist.
Psoriaasi Liit ei ole arst ega kavatsegi arsti asendada. Meie eesmärgiks on
luua selline sotsiaalne keskkond, et ravimine oleks võimalik. Me vajame selleks
tihedat koostööd arstidega ning erialatedlastega, riigijuhtide ja ärimeestega,
ravimitootjate ja apteekritega.
Ei tasu aga loota, et keegi meile raviks vajalikud tingimused kätte tooks.
Nende nimel tuleb võidelda ja teha kõvasti tööd. Seega meid, psoriaasihaigeid,
suudame abistada vaid me ise. Selleks on aga vaja, et meid oleks võimalikult
palju ja nende hulgas hästi palju teotahtelisi inimesi, kes vahest on valmis ka
peaga vastu seina jooksma. Kui meie liit jalad alla on saanud, küll siis ka
abistajaid leidub. Kui riigitegelased lõpuks aru saavad, et meie tegevus riigi
raha kokku hoida aitab ning arstidel tööd parandada võimaldab, küll siis meile
ka riiklikku abi leidub, nagu seda on leidunud meie naabritel Põhjamaades.
Rootsist kogemusi saamas
Märtsikuus viibisid Rootsi Psoriaasiliidul (PSO) külas kolm nahaarsti Eestist
( dr. Taimi Pohlak Pärnust, dr. Tiiu Tölpt ja Kersti Kivimägi Tallinnast ).
Eesmärgiks oli tutvuda sealsete päevaravikeskustega. Viibisime kahes
ravikeskuses Stockholmis ja ühes Nynåshamnis ( väikelinnas ~50 km Stockholmist
lõunapool ).
Selliseid ravikeskusi on eksisteerinud juba 15 aastat ja selle ajaga on
Stockholmis psoriaasihaigetele haiglakohti alles jäänud vaid 25. Viimased on
mõeldud rasketele haigusjuhtudele.
PSO ravikeskusi on Rootsis kokku sadakond, kuus neist Stockholmis. Igapäevane
külastuste arv ulatub 160-180-ni. Nad on avatud varahommikust õhtu kella
kaheksani ( võimalus protseduuridel käia enne ja peale tööd ning päeva vältel ).
Ravikeskusi finantseerib Rootsi riik. Majanduslikult on sellised ravikeskused
end õigustanud: haiglaravil kulutas riik ühe haige ülalpidamiseks 800 SEK
ööpäevas, päevaravikeskuses 190 SEK-i.
Protseduuridele kulub päevas keskmiselt 1-2 tundi, haiged saavad ööbida kodus,
ei pea puuduma pikaajaliselt töölt, enamik tülikaid raviprotseduure tehakse
väljaspool kodu.
Igas ravikeskuses on naiste- ja meesteosakonnad eraldi. Mõlemal pool on pidevalt
töös üks kogemustega meditsiiniõde ja õe abiline, kes abistavad
protseduuridel ja juhendavad ravi kulgu. Vastavalt vajadusele kutsutakse
ravikeskusesse konsulteerima nahaarst ( tavaliselt 1-2 korda nädalas või harvemini ).
Protseduuride lõppedes on võimalus meeldivas puhkenurgas nautida kohvi ja
küpsetisi. Haige tasub ühe külastuse eest 25 SEK-i (sõltumata protseduuride
hulgast). Rootsis võib iga inimene aastas kulutada enda ravimiseks 1600 SEK-i
(kaasaarvatud apteegist ostetud ravimid). Kui ravivajadused ületavad selle
summa, kompenseerib ülejäänud ravikulud riik, andes haigele nn.
"kollase kaardi", mille esitamisel on kõik ülejäänud mistahes ravimid ja
protseduurid praktiliselt tasuta. Sama põhimõte on ka PSO ravikeskustes.
Ravikeskustes on patsientidele võimalikud järgmised protseduurid:
* saunaravi ( enne leili kreemitatakse haiguskolded neutraalse aluskreemiga või
kooriva kreemiga, sest leilil ja kreemil on hea ketendust kooriv efekt )
* duss
* ravivannid
* valgusravi ( UVB ja PUVA )
* kreemitamine
* suuremates keskustes jalgaderavi kabinetid.
Kasutatatakse vaid kohapeal olevaid ravimeid. Neist enamkasutatavad olid :
* ditranoolsalvid 0,25 ... 4 %
* Daivonex
* tõrvapreparaadid ( sampoon, kreemid, losjonid )
* koorivad salvid salitsüülhappe ja karbamiidiga
* nahaseene vastased kreemid ( jalgadele )
* pesemisvahenditeks Lactacyd, Apobase seep
* aluskreemid
Nende preparaatide kasutamiseks polnud vajalik arsti eriluba. Ravi jälgib ja
annab soovitusi vastutav meditsiiniõde. Hormoonpreparaadid ja suu kaudu
manustatavad ravimid määrab arst.
Selline ravivõimalus, mis ei häirinud igapäevaelu, tundus psoriaasihaigetele
sobilik olevat. Ravikeskuste interjöör oli meeldiv, haiged tundsid seal
end turvaliselt.
Perspektiivis oleks ka Eestisse selliste ravikeskuste rajamine.
Meie praeguses raskes majanduslikus ja stressirohkes elus on haiglaravi
kahtlemata psoriaasihaigetele väga vajalik - lisaks kogenud arstide
meditsiinilisele abile saab haige puhata igapäeva muredest ja probleemidest
( mis pole sugugi tähtsusetu psoriaasi ravis ). Kuid lootes meie majandusliku
olukorra paranemisele ja teiste riikide kümnete aastate pikkusele kogemusele
peaksid sellised ravikeskused ka siin end õigustama.
Kersti Kivimägi
Daivonex
Viimase kolmekümne aasta kõige suuremaks sammuks psoriaasi ravil võib lugeda
Calcipotrioli-nimelise ravimi väljatöötamist Taani ravimifirma Leo Laboratories
poolt. Tegemist on vitamiini D3 analoogiga, mille võime ravida psoriaasi
avastati 1985. aastal.
Psoriaasile iseloomulik kettude teke tuleneb marrasknaha rakkude tavalisest
kiirema arengust. D3-vitamiin, mis sünnib nahas päikesekiirguse toimel,
pidurdab rakkude arengut. Seda omadust peetigi silmas Calcipotrioli
väljaarendamisel. Samas puuduvad sellel D-vitamiinile omased kõrvalmõjud.
Calcipotrioli sisaldavaks ravimiks on Daivonex. Kanadas, Iirimaal,
Kreekas ja Suur-Britannias on analoogse ravimi nimeks Dovonex. Esialgu on
Daivonexi saadaval vaid kreemina. Praegu tehakse aga uuringuid ravimi
kasutamiseks suu kaudu. Esialgu sellist toodet aga kusagil müügil ei ole.
Välja on töötatud Daivonexi lahus peanaha raviks.
Psoriaasi ravil peetakse Calcipotrioli sama tõhusaks kui III-grupi kortisoone.
Samas ei too see esialgsete uuringute põhjal endaga kaasa naha õhenemist nii
nagu kortisoonide pikaajaline kasutamine. Samas aga on leitud, et ravim võib
esile kutsuda kerget kuid mööduvat naha ärritust, mistõttu soovitatakse selle
kasutamist vältida näo piirkonnas. Liigestepiirkonnas tuleks ravimit nahale
kanda hästi õhukese kihina. Ravimi määrimise järel tuleb käsi pesta eriti hoolikalt.
Calcipotrioli kasutatakse kaks korda päevas kuni haiguse tundemärgid kaovad.
Suurel osal haigetest annab ravimine soovitud tulemuse 1-2-nädalase ravikuuri
möödudes. Vajadusel võib ravikuuri jätkata, kuid maksimaalseks ravikuuri
kestvuseks peetakse kaheksat nädalat.
On eriti oluline, et ravimit ei kasutata liiga palju. Suurimaks koguseks
nädalas on 100 grammi. Kui kasutada ravimit suuremates kogustes, võib see
imenduda naha kaudu verre ja sellega rikkuda vere ja kaltsiumi tasakaalu.
See taastub aga kiiresti pärast ravimise lõpetamist. Seepärast tuleks enne
soovitatust suuremate annuste kasutamist konsulteerida arstiga.
Calcipotrioli ei soovitata kasutada lastel ja rasedatel. Samuti ei sobi see
ravim ägeda psoriaasi korral.
Kuigi Calcipotriol on tõhus ja ravimehhanism on sama kui päikesekiirgusel,
ei tohi ilmastikuravi ära unustada. Seepärast on soovitav võimalikult
efektiivselt ära kasutada Eestimaa suhteliselt lühikest suve. Calcipotrioli
ravi võib talveperioodil ühildada valgusraviga, näiteks UVB-valgusega.
|